Biopiraatlus on loodusvarade ja teadmiste patenteerimine suurkorporatsioonide, riikide ja teadusasutuste poolt ilma võrdse tunnustuse ja hüvituseta neid varasid kasutanud ja teadmisi loonud kohalikele kogukondadele.  Täna räägibki Bioneer biopiraatlusest.

Biopiraadid kasutavad patendi- ja kaubamärgiseaduseid enda huvides ära. Nii patendid kui ka kaubamärgid on oma algse idee põhjal loodud selleks, et kaitsta inimeste materiaalset vara (näiteks brände ja leiutisi). Biopiraadid esitavad nõudmisi omandile, mida nad moraalsetel kaalutlustel ei tohiks patenteerida. Patenteerimine ja ka geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) tootmine on uued viisid kolmanda maailma koloniseerimise jätkamiseks.

Biopiraatluse alla kuuluvad näiteks pärismaiste teadmiste varastamine, geenide monopoliseerimine, taimede patenteerimine ja isegi kaitsepühaku kaubamärgiks kuulutamine.

Arvatavasti kõige ahnem biopiraatluse juhtum on seotud Austraalia ettevõttega Genetic Technologies. Firma patenteeris kõikide elusolendite, kaasaarvatud inimeste, mittekodeeritava DNA (tuntud ka „rämps DNA“ nime all).

Inimeste tervise osas on kõige alatumalt käitunud suurkorporatsioon Monsanto, mis patenteeris kvaliteetse, madala gluteenisisaldusega nisu. Patenteeritud nisu pärineb traditsioonilisest India nisusordist.

Tuntud nanopiraatidest peab kindlasti mainima ka Hiina ettevõtet Yang Mengjun, mis võttis 466 patenti Hiina ravimtaimede pisikestele versioonidele, jahvatades taimed peeneks pulbriks ja väites selle olevat „uus toode“.

Biopiraate saab esitada Captain Hooki auhinna nominentideks aadressil: captainhookawards.org


Allikad: captainhookawards.org, seit.ee, „365 moodust maailma muuta“ M.Norton 2008