Edelaraudtee Infrastruktuuri AS andis teada, et kavatseb Monsato üldhävitava herbitsiidiga Rodeo XL teha umbrohutõrjet järgmistel raudtee lõikudel:

  • Türi-Viljandi lõigul 10.-12. juuli;
  • Tallinn-Väike, Liiva, Kiisa, Kohila ja Rapla jaamad Tallinn-Rapla lõigul ning raudtee Rapla-Lelle lõigul 12.-17. juulil ja
  • Türi-Lelle-Pärnu lõigul 14.-20. juuli.

Juhul kui vihmase ilma ja tugeva tuule tõttu ei ole võimalik kavandatud ajal umbrohutõrjet teha ja tööd lükkuvad edasi, teavitatakse sellest täiendavalt.

Inimeste viibimine ja koduloomade karjatamine raudtee ääres tööde ajal ei ole soovitatav. Võimalusel hoida raudteest eemal ka kodulinnud ja sulgeda mesilastarude lennuavad. Pärast umbrohutõrjet vältida võimalikult kariloomade söötmist kemikaalidega töödeldud piirkonnas.

Umbrohutõrjeks kasutatakse vahendit RODEO XL.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS vabandab võimalike ebameeldivuste pärast.

Allikas: Edelaraudtee Infrastruktuuri AS


Mida kujutab endast umbrohutõrje Rodeo XL?

Rodeo XL on mitteselektiivne herbitsiid (glüfosaat) enamike ühe- ja mitmeaastaste seemne- ja juurumbrohtude tõrjeks. Üldhävitava herbitsiidi tootjaks on Monsanto. Rodeo XL mõjub roheliste lehtede ja varte kaudu ning levib sealt juurestikku. Preparaadi mõju on märgata 5-10 päeva pärast pritsimist. Umbrohud hävivad täielikult 2 - 3 nädala pärast. Täieliku efekti saavutamiseks peab pritsima kui õhutemperatuur on vahemikus 15°-25° C, õhuniiskus kõrge ja umbrohud on aktiivse kasvu staadiumis ega ole kahjustunud põua tõttu. Rodeo XL toimib ka madalatel temperatuuridel, kuid siis on mõju märgata hiljem. Mitmeaastastel umbrohtudel, nt orasheinal, peab olema vähemalt 3-4 lehte, et preparaat saaks imenduda taimesse ja sealtkaudu juurtesse.

Allikas: Baltic Agro.


Miks on glüfosaadid ohtlikud?

Glüfosaatide kasutamine toob kaasa:

  • mürkide kasutamise suurenemise ja uute kangemate mürkide loomise;
  • põhjavee ja toidu süveneva saastamise;
  • loodusrikkuse mitmekesisuse hävimise;
  • mesilaste ja teiste kasulike putukate hävimisele kaasa aitamise;
  • suuremad tervise ja sotsiaalkulud;
  • puhta eeskujuriigi maine kadumise.

2015. aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et inimesele onglüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNA-d kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USA-s, Kanadas ja Rootsis aastast 2001 (www.thelancet.com). 

Mis võiks olla lahendus?

2016. aasta aprillis teatas tuntud mahepõllumajanduse väljaandes Rationale pestitsiidide asjatundja dr Roma L. Gwynn, et biopestitsiidide turg kasvab rohkem kui 15% aastas, mis on suurem kui keemiliste taimekaitsevahendite aastane kasv (3%). Paljud biopestitsiidid toodetakse traditsioonilises keemiatööstuses, mis tähendab, et ka Eestis on potentsiaal oma biopestitsiidide tööstuse rajamiseks. Biopestisiidid, olles loodusliku päritoluga, lagunevad kiiresti keskkonnale ohututeks algühenditeks ning võivad olla alternatiiviks sünteetilistele ohtlikele mürkidele.

Allikas: Mahe-Eesti