Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2020. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 784 tonni taimekaitsevahendeid. Enamiku sellest moodustasid umbrohutõrjevahendid, turustati ka kümne viimase aasta suurim kogus seentõrjevahendeid ja kasvuregulaatoreid.

Möödunud aastal müügile lastud taimekaitsevahenditest 65% moodustasid umbrohutõrjevahendid, 18% seenhaiguste tõrjevahendid, 14% kasvuregulaatorid ja 2% putukatõrjevahendid. Aastaga kasvasid kolmandiku võrra seenhaiguste tõrjevahendite ja kasvuregulaatorite turustatud kogused. Putukatõrjevahendite kogus vähenes poole võrra ning veidi kahanes ka umbrohutõrjevahendite müüdud kogus.

Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on taimekaitsevahendite turustamine viimasel kahel aastal kasvanud. „Erinevad umbrohutõrjevahendid on olnud aastaid enim müüdud taimekaitsevahendid. Eelmisel aastal turustati neid 510 tonni ehk praktiliselt sama palju kui aasta varem. Siiski ei küündinud taimekaitsevahendite müük 2016. aasta kogusteni, kus neid müüdi üle 600 tonni,“ lisas Peterson.

Põllumajandusettevõtted kasutasid 2020. aastal 611 tonni taimekaitsevahendeid. Umbrohutõrjevahendeid kasutati 338 tonni, seenhaiguste tõrjevahendeid 134 tonni ja taimekasvuregulaatoreid 127 tonni. Eelkõige kasutati neid teraviljade ja tehniliste kultuuride töötlemiseks.

Putukatõrjevahendeid kasutati 11 tonni, peamiselt tehnilistel kultuuridel. Taimekaitsevahendeid kasutatakse lisaks põllumajandusele ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mänguväljakutel ning parkides.

Samuti võib teatud taimekaitsevahendeid soetada oma aias kasutamiseks.

Vaata ka keskkonna ning põllumajanduse ja keskkonna valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta