Euroopa uute autode turul on viimaste andmete põhjal täiselektrilised mudelid võtnud juba 20% turuosa ning bensiini- ja diiselautode ühine turuosa langenud 30% peale. Kuigi Eesti numbrid ei ole veel Euroopa keskmisega võrreldavad, liigub siinne turg samal kursil, näeb tegevjuht Raido Rosenfeld.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 17. juuni 2026
- Foto: Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
“Müügisaalis on muutus tuntav. Inimesed kaaluvad järjest rohkem elektriautot ja tulevad seda ise proovima. Teatud skepsis on asendunud uudishimuga. Küsimus ei ole enam ainult selles, kas aku peab vastu. Mälestus ja legendid aastaid tagasi Eestisse kvoodiprojekti alusel tulnud esimestest elektriautodest on asendunud teadlikuma hoiakuga. Kindlasti on hiljutise huvi kasvu taga juba konkreetsemalt ka kütusehindade tõusud ja prognoosimatus,” hindab Rosenfeld.
Kui Euroopa automüüjate liidu andmetel moodustasid hübriidid tänavu jaanuarist aprillini 38,2 protsenti Euroopa Liidu uute autode registreerimistest, täiselektriliste autode osakaal tõusis 19,7 protsendini ning bensiini- ja diiselautode ühine turuosa langes 30,2 protsendini, siis Eestis on veel samade numbriteni oma maa minna. Kuid suund on sarnane.
Ka Eesti tänavatele lisandub selges vähemuses täielikult sisepõlemismootoriga ehk eelmise põlvkonna tehnoloogiaga sõidukeid. Aasta esimese nelja kuuga registreeriti Eestis 375 uut elektriautot, mis on 26,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Pistikhübriidide registreerimine kasvas 71,9 protsenti ja hübriidide registreerimine 109,4 protsenti. Kokku moodustasid elektrifitseeritud autod Eestis üle 72 protsendi uutest registreerimistest.
Rosenfeldi sõnul on ostja jaoks määravaks saanud kolm asja: soetushind, kasutuskulu ja tehnoloogia küpsus. Kõik kolm on toetanud Eesti turul viimastel aastatel elektrifitseerimise suunas liikuvat trendi.
Hinnad on muutunud atraktiivsemaks
Tehnoloogia arenedes ja akude maksumuse langedes on täiselektriliste autode hinnad muutunud järjest atraktiivsemaks. Hinnasurve algas Rosenfeldi hinnangul siis, kui Tesla tõmbas elektriautode hinnad alla ja sundis nii kogu globaalset turgu kohanema. Seejärel korrigeerisid enamik tootjad hinnakirju, konkurents tihenes ja elektrilised mudelid jõudsid samasse võrdlusruumi suuremate linnamaasturitega.
„Hinnaerinevus ei ole enam see, mis oli mõni aasta tagasi. Hea varustusega suurema linnamaasturi kõrval ei mõju täiselektriline mudel enam kallina. Mõnes võrdluses on ta juba isegi soodsam valik,“ ütleb Rosenfeld.
Eriti selgelt tuleb vahe välja kasutuskulus. Kodulaadimise või korteriühistu laadimisvõimaluse korral on 100 kilomeetri hind elektriga madalam kui vedelkütusega.
„Kui laadimisvõimalus on olemas, on arvutus lihtne. 100 kilomeetrit maksab elektriga vähem. See ei ole enam sisutühi rohelubadus vaid päris rahasse arvutatav eelis,“ ütleb Rosenfeld.
Elektriautode vastuargumendina tuuakse jätkuvalt välja akusid, jääkväärtust ja tehnoloogia kiiret vananemist. Rosenfeld peab neid küsimusi mõistetavaks, kuid tema hinnangul põhineb suur osa hirmust Eesti esimestel elektriautodel, mille sõiduulatus ja kasutusmugavus jäid tänastele mudelitele selgelt alla.
Rosenfeldi sõnul on elektriautode areng olnud mõneti sarnane mobiiltelefonidega – esialgse kiire arenguetapi järel keskendutakse nüüd järjest rohkem kasutusmugavuse, töökindluse ja igapäevase kasutuskogemuse parandamisele. Sõiduulatus, laadimiskiirus ja akude vastupidavus on jõudnud tasemele, mis vastab enamiku autojuhtide vajadustele.
„Viimaste aastate suurimad tehnoloogilised edusammud on juba tehtud ning areng jätkub ka edaspidi. Räägitakse nii tahkeakudest kui ka uutest akukeemiatest, kuid juba tänased elektriautod pakuvad küpset ja hästi toimivat lahendust igapäevaseks liikumiseks,“ ütleb Rosenfeld.
Tema sõnul meenutab tänane arutelu elektriautode üle hübriidide turuletuleku aega, mil samuti tunti huvi akude kestvuse ja töökindluse vastu. Praktika on näidanud, et kaasaegsed akusüsteemid on vastupidavad ning tootjad pakuvad neile pikaajalist garantiid. Näiteks Toyota elektri- ja hübriidsõidukite veojõuakule kehtib kuni 10-aastane garantii.
„Nüüd on need autod turu kõige tavalisem valik. Sama muster kordub täiselektriliste mudelitega,“ ütleb Rosenfeld.
Üleminek ei toimu üleöö
Rosenfeldi sõnul liigub suur osa ostjatest sisepõlemismootorilt hübriidile, hübriidilt pistikhübriidile ja sealt edasi täiselektrilisele mudelile.
„Kes sõidab täna tavalise bensiiniautoga, vaatab sageli kõigepealt hübriidi. Kellel on hübriid olemas, hakkab vaikselt vaatama pistikhübriidi. Sealt edasi on täiselektriline mudel juba loomulik jätk,“ ütleb Rosenfeld.
Euroopa trende on mõjutanud CO2-normid, mis mõjutavad tootjate mudelivalikut järjest tugevamalt. Sisepõlemismootoriga mudelite arv väheneb, sest tootjatel on üha keerulisem neid regulatsioonidega kooskõlas pakkuda.
„Sisepõlemismootor ei kao üleöö. Küll aga väheneb uute sisepõlemismootoriga autode osakaal järjepidevalt. See nii Euroopa trend kui ka Eesti trend,“ ütleb Rosenfeld.
Ostuotsusesse tuleb tema sõnul lisada ka järelturu vaade. Kui täna valida tehnoloogia, mille osakaal uute autode turul langeb, võib see mõne aasta pärast mõjutada nii maksukoormust, nõudlust kui ka realiseerimisvõimalust.
„Kui ostad täna vanemat tehnoloogiat, pead paratamatult mõtlema ka sellele, kuidas seda hiljem müüa,“ ütleb Rosenfeld.
Elektriauto sobivus sõltub suuresti kasutaja vajadustest ja sõiduharjumustest. Kes sõidab palju pikki otsi ja laadimisvõimalust ei oma, peab arvutuse hoolikalt läbi tegema. Kes liigub peamiselt kodu, töö ja linnaümbruse vahel ning saab laadida kodus või tööl, näeb aga võitu kiiresti. „Tarbija seisukohast on mõistlik just hinnata oma päriselu ja sõiduvajadusi. Kui palju sõidetakse, kus pargitakse, kas saab laadida ning palju maksab näiteks 100 kilomeetri läbimine,“ ütleb Rosenfeld.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
