2009. aastal ladestati viide Eestis tegutsevasse nõuetelevastavasse prügilasse (lisaks kuni 16. juulini ka praeguseks suletud nõuetele mittevastavatesse prügilatesse) kokku 290 000 tonni jäätmeid, millest segaolmejäätmed moodustasid 250 000 tonni. Võrdluseks 2008. aastal olid kogused vastavalt 396 000 ja 333 000 tuhat tonni.

  • Jäätmed
  • 26. jaanuar 2010
  • Prügilat pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
„Analüüsisime EJKL liikmetelt saadud andmete põhjal tavajäätmete käitlemist 2009. aastal ning saime tulemuseks, et ladestatud jäätmete kogused on küll vähenenud, kuid jäätmete taaskastus peab suurenema,“ sõnas Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Aivar Lõhmus.  „Jäätmekäitlejate Liitu kuuluvatel jäätmekäitlusettevõtetel on lähiajal plaanis käivitada uued suuremahulised projektid ning hakata järjest suuremas mahus jäätmeid mehaanilis-bioloogiliselt töötlema ja jäätmekütust tootma. Nii näiteks  plaanib Ragn-Sells AS hakata tootma segaolmejäätmetest jäätmekütust (RDF),  Veolia Keskkonnateenused AS koostöös Tallinna Prügila AS hakkab segaolmejäätmetest mehaanilis-bioloogilise töötlemise teel tootma jäätmekütust,  Eesti Energia AS plaanib välja ehitada Irus jäätmepõletustehase jne.“

Aivar Lõhmuse sõnul käivitusid möödunud aastal mitmed taaskasutuslahendused. „Eelmisel aastal alustas Kunda Nordic Tsement AS  jäätmekütuse põletamist ning EcoCleaner OÜ arendab  jäätmete mehaanilis-bioloogilist töötlemist Sillamäel. Samuti toodavad mitmed jäätmekäitlusettevõtted juba praegu liigiti kogutud biolagunevatest jäätmetest komposti,“ rääkis Aivar Lõhmus.

„Nii käesoleval kui ka järgmistel aastatel peavad vähenema oluliselt jäätmete kogused, mis jõuavad prügilatesse ja taaskasutus peab oluliselt suurenema,“ sõnas Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „2008. aasta oktoobris kiitis Euroopa Komisjon heaks EL jäätmete raamdirektiivi, milles on sätestatud, et  aastaks 2020 tuleb 50% olmejäätmetes sisalduvast  klaasist, paberist, metallist ja plastikust korduskasutada või võtta materjalina ringlusse. Liikmesriigid, sealhulgas Eesti, peavad direktiivi üle võtma 12. detsembriks käesoleval aastal.“

„Märkimata ei saa ka jätta, et alates 16.07.2010. aastal ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla üle 45 massiprotsendi.

Alates 16.07.2013 ei tohi see protsent ületada 30 ja alates 16.07.2020 on piirang 20%.

Need on nõuded, mis panevad jäätmekäitlusettevõtted tulevikule mõtlema ja uusi taaskasutusvõimalusi otsima,“ rääkis Margit Rüütelmann.

Taaskasutusse suunati eelmisel aastal 63 000 tonni prügilatesse jõudnud jäätmetest ning mehaanilis-bioloogilisse töötlemisse (MBT) üle 20 000 tonni segaolmejäätmeid.

Seega prügilatesse ladestatud jäätmekogused 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga on vähenenud 25-26%. Oma osa selles on kindlasti majanduslangusel, kuid kindlasti tuleb ära märkida ka jäätmekäitlusettevõtete poolt arendatavad taaskasutusvõimalused (korduskastus, ringlussevõtt) ja  jäätmete järjest suurem suunamine taaskasutusse s.h. põletusse.

Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmekäitluse hierarhiast tulenevaid kõrgemaid käitluslahendusi:

  • Jäätmetekke vältimine.
  • Korduskasutamine.
  • Ringlussevõtt.
  • Muu taaskasutamine s.h. põletamine.
  • Kõrvaldamine.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit (www.ejkl.ee) asutati 1996. aastal mittetulundusühinguna 26 jäätmekäitluse alal tegutseva ettevõtte poolt. Eesti jäätmekäitlejate Liit on katusorganisatsiooniks 44 jäätmekäitluse valdkonnas tegutsevale ettevõttele. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve. Samuti on liidu ja tema liikmete ülesanne igati aidata kaasa jäätmekäitluse arengule Eesti Vabariigis. Liidu ettevõtete summaarne käive moodustab enam kui 90% jäätmekäitlusturu kogukäibest. EJKL on Euroopa Jäätmekäitlejate Liidu (FEAD) liige alates 2008. aasta juunist.