Juba kolmandat aastat Eesti koolilapsi haarav Prügi VaheTund on tänaseks kaasanud 13 000 last. Peamiselt viiendatele klassidele suunatud keskkonnateemaline programm kutsub lapsi prügi teemal kaasa mõtlema ning leidma lahendusi, kuidas seda vähendada.

Tänavu on käidud juba 124 koolis, kokku plaanitakse külastada kuni 150 kooli. Prügi VaheTund on ainus omalaade programm Eestis selle poolest, et programmi fookus on jäätmetekke ennetamisel - mida iga inimene ise saaks teha selleks, et meil prügi vähem tekiks ja miks see oluline on. 45-minutiline koolitund sisaldab naljakaid ning kohati šokeerivaid pilte, huvitavaid ja mõtlemapanevaid videoid ning elavat arutelu.

“Aasta-aastalt on õpilased taaskasutuse ja säästliku tarbimise teemal üha teadlikumaks saanud. Lapsed mõtlevad tunnis hea meelega kaasa, kuidas olla keskkonnasõbralik ja tark tarbija. Et kõik nende vahvad ja targad ideed raisku ei läheks, on Prügi VaheTund loonud võimaluse oma häid ideid rakendada ning nende eest ahvatlevaid auhindu võita,” kommenteeris Prügi VaheTunni projektijuht Liisa Toompuu programmi võimalusi.

Selle aasta jätkutegevusena on kõik lapsed oodatud meisterdama vahvaid lauamänge, mis aitaks propageerida keskkonnasäästlikke eluviise. Prügi VaheTunni ühe toetaja, tuntud lauamängupoe Brain Games esindaja Külli Külaotsa sõnul on lastele suunatud programm väga huvitav ja kaasalöömise osas ei tekkinud hetkekski kahtlusi. „Kuna tänavuse programmi jätkutegevus on muudetud lastele mänguliseks, andes võimaluse enda maailmavaade ja arusaam prügist lauamängu panna, siis on meil enda ettevõttega väga hea meel seda toetada. Lauamäng on hea ja kaasahaarav viis ka keerulisematel teemadel kaasa mõelda. Ootame huviga, millega lapsed meid üllatavad,“ lisas Külaots.

Prügi VaheTunni projekt on inspireeritud ja tehtud koostöös Teeme Ära Sihtasutusega, mis juhib ka Eesti “Teeme ära!” koristusaktsioonist alguse saanud rahvusvahelist kodanikuliikumist Teeme Ära Maailmakoristus (Let’s Do It! World). Maailmakoristus on sihtasutuse tuntuim projekt, millesse on haaratud 112 riiki ning kokku ligikaudu 11,5 miljonit osalejat.

Prügikoristus moodustas Eestis 2014. aastal talgutegevustest 17%. Mullu selgus Praxise uuringust, et võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pühendavad eestlased kõige meelsamini oma vabatahtliku töö aega just keskkonnaga seotud projektidele. Keskkonnateema ei ole teistes riikides populaarsuselt isegi mitte esimese viie hulgas.

Aastas tekib globaalselt 1,3 miljardit tonni prügi (solid municipal waste), see on u 3,6 milj tonni päevas, mis on sama raske kui 488 Eiffeli torni (World Bank 2012). Aastaks 2025 ennustab World Bank, et see tõuseb 2,2 miljardini aastas, ehk 6,03 milj tonni päevas ehk 825 Eiffeli torni raskus.

ISWA (International Solid Waste Association) andmete kohaselt on ainuüksi maailma 50 suurimas ebaseadusliku prügilas kokku 259-368 miljonit tonni prügi. Tegelikult võib looduses vedeleva prügi hulk olla palju suurem. Ainuüksi palju tähelepanu pälvinud Vaikse Ookeani prügisaar on umbes Texase osariigi suurune. Igal aastal jõuab merre täiendavalt veel umbes 20 miljonit tonni prügi.

Rohkem infot Prügi VaheTunnist leiab siinselt koduleheküljelt.