Mesilaste mürgitamise uudise valguses soovitab Eesti Loomakaitse Selts hoopis linnainimestel mesindusega tegelema hakata, et mesilinde päästa ja hoida.

Mitmed linnad, seal hulgas New York, lubasid alles hiljuti linnas mesilaste pidamise. Samas on Pariisis ja Melbourne’is aastaid mesilasi peetud. Londonis on linnas mesilaste pidamine viimastel aastatel ülipopulaarne ja seda toetavad ka kohalikud loomakaitseorganisatsioonid.

Bostonisse rajati möödunud aastal suisa linnamesinduse laboratoorium. Ameerika Ühendriikides on mesilaste kaitsealad lisaks San Franciscos, Washingtonis, Chicagos, Denveris, Seattle’is ja Los Angeleses.

Kui õige lisaks ka rohelise Tallinna kuvandisse mesilased?

“Mesilaste linnas pidamine on kasulik ja vajalik nii inimestele kui mesilastele. Mesilased tolmeldavad taimi ja on nagu pisikesed linnaaednikud. Tasub ka meeles pidada, et nad ei nõela kunagi niisama,” võtab hirme maha Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu.

Ühendriikide mesilaste kaitsela asutaja, doktorikraadiga mesilaste tervise ekspert dr Noah Wilson-Rich ütleb, et talve elab üle 62,5% linnamesilastest, võrreldes 40% maapiirkondade mesilastega. Ka märgib ta oma artiklis, et linnamesilased pole pestitsiididest nii mõjutatud kui maamesilased.

Linnamesindus on nii populaarne, et oma mesitared on suisa Londoni Buckinghami Paleel, kuulsal New York’i Whitney Ameerika Kunstide Muusemil, Waldorf Astoria hotellil, Prantsuse parlamendihoonel ja Pariisi Notre-Dame’i katedraalil.

Linnas mesilaste pidamine on veel üks trend, mis lõppkokkuvõttes aitab inimesel loodusega sõbralikult koos eksisteerida. Me loeme uudiseid mesilaste mürgitamistest ja muretseme, kuid tegutseme hoopis!

Eesti Loomakaitse Selts kutsub inimesi linnamesindust uurima (urban bee-keeping) ja Tallinnasse mesitaresid looma.

 

Noah Wilson-Rich artikkel

CNN’i artikkel luksusliku asukohaga mesitaredestl