Teise kvartali SKP 6,9-protsendiline langus oli oodatust väiksem. Pandeemia mõju Eesti majandusele on olnud küll tugev, kuid numbriliselt nõrgem, kui varem arvasime. Selle aasta esimesel poolaastal vähenes Eesti majanduse maht 3,9%. Samas tuleks arvestada, et tegemist ei ole lõpliku numbriga – see on esialgne ja seda korrigeeritakse veel mitu korda.

Kõige tugevama negatiivse panuse (2,6 protsendipunkti ehk 39%) teise kvartali majanduslangusesse andis töötlev tööstus, millele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvaraalane tegevus ning majutus ja toitlustus. SKP arvestuses olevast 20 tegevusalast seitsmes lisandväärtus isegi kasvas, kusjuures ehituse ning IKT sektori kogumõju oli arvestatav. Töötleva tööstuse – meie peamise kaupu eksportiva majandusharu- languse põhjuseks oli üldine nõudluse vähenemine. Eesti töötleva tööstuse langus on aga kiiresti vähenenud. Selle põhi jäi maisse, juulis vähenes töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses vaid protsendi võrra ning ekspordikäive isegi kasvas veidi.

Suure löögi on sellest kriisist saanud meie turismisektor, eelkõige majutus ja reisiteenused, mille taastumine toimub ülejäänud majandusega võrreldes oluliselt aeglasemalt. Teises kvartalis oli Eestis majutatuid 78% vähem, kui aasta tagasi ning majutuse lisandväärtus vähenes 72%. Kuna selle tegevusala osakaal majanduses on väike, siis oli negatiivne mõju majanduse kogupildile (0,5 protsendipunkti ehk 7%) tagasihoidlikum.

Ekspordilangus on taandumas

Eksport kokku vähenes 19%, kuid teenuste ekspordi langus oli kaupadest oluliselt tugevam vastavalt 35% ja 10%. Teenuste ekspordi kukkumine tuli peamiselt transpordi- ja reisiteenuste vähenemisest. Positiivne oli aga, et eksport vähenes impordist vähem (impordi langus oli 22%) ning see on suurendanud puhaseksporti, mis praeguses olukorras vähendab majanduslangust. Nii ekspordi, kui impordi languse põhi jäi maisse, sest juunis mõlema näitaja vähenemine taandus. Kui võrrelda seda meie suuremate kaubanduspartneritega, siis on ka nendes riikides impordilangus viimati vähenenud. Maailmas tervikuna on kaubandusmaht küll veel tugevas languses, kuid juba juunis see paranes veidi.

Tarbimine on paranenud, kuid inimeste kindlustunne on veel nõrk

Eratarbimine vähenes teises kvartalis 8,7%, kuid kuude lõikes oli pilt erinev. Kaardimaksete käibed, mis näitavad kaudselt eratarbimist, kukkusid järsult aprillis, kuid mais langus taandus ja juunis näitasid need juba kasvu. Juulis kaardimaksete käibekasv kiirenes veelgi. Riigi toetusmeetmed, eelkõige Töötukassa töötasu hüvitis on pidurdanud töötute arvu kasvu ning see on omakorda aidanud kaasa tarbimise paranemisele. Samas on inimesed suurendanud oma säästusid ning tarbivad selle võrra vähem. Inimeste kindlustunne on küll juuni põhjast veidi tõusnud, kuid on jätkuvalt väga nõrk.

Riigi tellimustel on majanduskasvu ergutamisel praegu väga oluline osa

Ootuspäraselt vähenesid investeeringud (15%). Selle taga oli peamiselt ettevõtete sektor, kus kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes veerandi võrra. Siin olid põhjuseks nii kriisi mõjud ja ebakindluse suurenemine kui ka baasefekt. Ettevõtete investeeringud on kvartalite lõikes väga volatiilsed. Eelmise aasta teises kvartalis tegid ettevõtete investeeringud väga tugeva kasvu ning tõstsid sellega võrdlusbaasi kõrgemale. Valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud aga suurenesid. Valitsemissektori investeeringud suurenesid teises kvartalis küll vaid ainult 3%, kuid aasta esimesel poolel on nende kasv olnud 12%. Riigi tellimustel on majanduskasvu ergutamisel praegu väga oluline osa.

Majanduslangusest taastumine on kiire, kuid pandeemia laienemine võib seda pidurdada

Käesoleva majanduslanguse põhi jäi teise kvartalisse ja majanduse taastumine sellest on viimastel kuudel olnud kiire. Eesti majanduse üldine sentiment ja SKP on liikunud praeguses kriisis madalaimale tasemele oluliselt kiiremini kui 2008-2009. aastate majanduslanguse ajal. Võrdluseks, siis oli majanduslanguse põhi -19,2% 2009. aasta kolmandas kvartalis. Kui toona võttis see aega ligi kaks aastat, siis praegu majandussentimendi puhul vaid kolm kuud ja SKP puhul vaid kaks kvartalit.

Nii peaks kriisist väljumine sel korral tulema oluliselt kiirem, kui eelmise majanduslanguse ajal. Eesti, koos Põhjamaade ja teiste Baltiriikidega, kuhu läheb ligi pool meie ekspordist on käesolevast kriisist väiksema löögi saanud, kui Lääne- ja Lõuna-Euroopa. Swedbanki eelmisel nädalal avaldatud prognoosi järgi väheneb Eesti majandus sel aastal 5%. Teise kvartali SKP oodatust parem tulemus lubab seda langust aga väiksemaks korrigeerida. Samas on suurenenud risk, et Eesti majanduse kriisist väljumist võib pidurdada koroonaviiruse laienemine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta