Eesti majandus saab käimasoleva sõja mõjudest löögi. Kiire hinnakasv vähendab inimeste ostujõudu, nõrgenev välisnõudlus piirab ekspordikasvu ja ettevõtted lükkavad halvenenud kindlustundega investeeringuid edasi. Sellele vaatamata Eesti majanduskasv sel ja järgmisel aastal jätkub. Võrreldes jaanuaris avaldatud majandusprognoosiga kärbib praegune majandusšokk Swedbanki hinnangul 2 protsendipunkti Eesti käesoleva aasta ja 1,2 protsendipunkti järgmise aasta kasvust. Nii kasvab meie uue prognoosi järgi Eesti majandus sel aastal 1,5% ja järgmisel aastal 2%

Eesti tugev SKP kasv eelmisel aastal tõstis võrdlusbaasi selleks aastaks kõrgele. Sõjal Ukrainas on negatiivne mõju Eesti majandusele, kuid pandeemiajärgne majanduse taastumine ja tagasihoidliku osakaaluga eksport Venemaale ja Ukrainasse hoiavad ära majanduslanguse Eestis aastases arvestuses. Majanduskasvu toetavad muuhulgas Euroopa Liidu rahade suurem kasutamine ja Eesti valitsuse kasvavad kulutused. Küll aga võib SKP väheneda kvartaalselt. Kindlustunde halvenemine lükkab edasi suuremaid investeerimisprojekte ja inimeste ostujõu vähenemine aeglustab tarbimise kasvu.

Kaubandus Venemaaga suunatakse teistele turgudele

Välisnõudlus küll nõrgeneb sel aastal, kuid meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv jätkub. Eesti ettevõtted peatavad või lõpetavad tõenäoliselt suurema osa oma ekspordist Venemaale, kuid suunavad selle järk-järgult teistele turgudele. Konkurents uute turgude leidmisel aga suureneb. Venemaa ja Ukraina osakaal Eesti ekspordis on võrdlemisi väike. Küll on aga meil oluliselt suurem sõltuvus Venemaalt imporditud üksikutest kaupadest, millel on proportsionaalselt suurem mõju Eesti majandusele. Kohanemisaeg mitmete nende kaupade asendamiseks teistest riikidest võib aga aega võtta. Häired mineraalsete õlide ja kütuste, puittoodete, väetiste ja metallide impordis või nende kaupade sisseveo peatumine mõjutavad negatiivselt ka Eesti majandust laiemalt, kuid see annab tugevama löögi meie ehitus-, puidu- ja transpordisektorile ning põllumajandusele.

Hinnad kasvavad sel aastal 10%

Tarbijahindade kasv sel aastal kiireneb ja muutub laiapõhjalisemaks. Lisaks kõrgematele kütusehindadele ja suurematele kommunaalkuludele, kiirendab inflatsiooni sel aastal enim ka toiduainete hinnakasv. Energia- ja teiste toorainete hindade kasvu oodatava pidurdumise ja sel aastal kõrgele tõusnud võrdlusbaasi tõttu prognoosime järgmiseks aastaks inflatsiooni aeglustumist 4,5 protsendini ehk ligikaudu sama temponi nagu eelmisel aastal.

Ostujõud väheneb sel aastal, kuid inimestel on puhvreid sellega toime tulekuks

Majandusolukorra halvenemine pidurdab tööhõive kasvu. Töötute arv küll suureneb, kuid võrdlemisi vähe. Tööjõupuudus on jätkuvalt suur. Põgenikud Ukrainast aitavad mõnes majandussektoris tööjõupuudust küll mõnevõrra leevendada, kuid kiire palgakasv jätkub. Lisaks pingelisele tööturule annab palgakasvule hoogu ka kiire inflatsioon ja inimeste suurenenud hinnakasvuootus. Samas on ettevõtetel tootmiskulude kasvu ja vähenenud nõudluse juures sel aastal raskem suuremate palgakasvu nõudmistega kaasa tulla. Swedbanki prognoosi järgi kasvavad palgad sel aastal 6,5% ja järgmisel aastal 6%. Küll aga väheneb reaalpalk, kuna palga nominaalkasv jääb tublisti alla inflatsiooni. Pandeemia aastatel kiiresti suurenenud eraisikute hoiused ja teisest pensionisambast välja võetud raha peidavad endas potentsiaalset nõudlust ja on paljudele inimestele puhvriks nende finantsolukorra võimaliku halvenemise vastu. Seetõttu ei oota me sel aastal eratarbimise langust aastases arvestuses, küll aga selle aeglasemat kasvu võrreldes eelmise majandusprognoosiga.

Sõda Ukrainas annab löögi maailmamajandusele

Sõda Ukrainas mõjutab maailmamajandust erinevaid kanaleid mööda. Energia- ja toorainete hindade tõus kiirendab juba niigi hoo sisse saanud inflatsiooni ja pidurdab majanduskasvu. Kuna majapidamiste reaalne ostujõud väheneb, kasvab eratarbimine aeglasemalt, kui me varem prognoosisime. Ebakindluse suurenedes lükkavad ettevõtted investeeringuid edasi. Probleemid tootmissisendite tarnetega annavad tõsisema löögi töötlevale tööstusele, kuid need mõjutavad ka kogu majanduse kasvu. Lisaks on ohustatud maailma varustamine mitmete toiduainetega, kuna Venemaa ja Ukraina on teraviljade ja väetiste olulised eksportijad. Juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse tõusid toiduainete hinnad maailmas rekordkõrgusele.

Keskpangad on alustanud võitlust kiire inflatsiooni vastu

Keskpangad on kiiresti lõpetamas varaostusid ja asutud on intressimäärasid tõstma. USA Föderaalreserv tõstis märtsis intressimäära ja peaks sel aastal seda tegema veel kuuel ning järgmise aasta alguses kahel korral. Euroopa Keskpank tõstab meie hinnangul hoiuse püsivõimaluse intressimäärasid käesoleva aasta sügisel kahel korral, millega jõuab aasta lõpuks nullini. Kuna kiire hinnakasv peaks aeglustuma, samas kui euroala majanduskasv on habras, ei näe me põhjust, miks peaks keskpank intressimäärade tõstmisega järgmisel aastal jätkama.

Mitmed tegurid soodustavad majanduskasvu

Esiteks, on paljud riigid jätkuvalt taastumas pandeemia mõjudest. Suurem kasvuvõime on just teenustel, mis on rohkem kaitstud praegustest probleemidest maailmamajanduses. Teiseks, peaksid valitsuste suuremad kulutused majanduskasvu ergutama. Reisipiiranguite vähendamine maailmas peaks toetama turismisektorit ja kodumaiseid teenuseid. Suur hulk põgenikke tõstab Euroopa riikide era- ja valitsussektori tarbimist, seda paraku aga riigirahanduse halvenemise hinnaga. Seetõttu prognoosime me selleks aastaks maailmas, sealhulgas euroalal, mõõdukat kasvu.

Euroopas majanduskasv aeglustub, kuid Venemaa majandus kukub ajas 16 aastat tagasi

Swedbanki prognoosi järgi kasvab euroala majandus sel aastal 2,6% ja järgmisel aastal 2,7%. Võrreldes jaanuaris avaldatud prognoosiga oleme me selle aasta kasvu kärpinud 1,3 protsendipunkti (pp), kuid järgmise aasta kasvu me ei muutnud. Kuigi Balti riikide eksport Venemaale ja Ukrainasse ei ole suur, on sõjal Ukrainas ja Venemaale seatud sanktsioonidel oluline mõju. Samas ei vii see erakordne šokk sel aastal majandusi aastases arvestuses langusesse, vaid me ootame kõikides Balti riikides ligi 1,5% kasvu. Venemaa SKP väheneb aga sel aastal meie prognoosi järgi 14%, millega see kukub püsivhindades 2006. aasta tasemele. Järgmiseks aastaks ootame me Venemaal 4% majanduslangust.

Käesolevat prognoosi võib mõjutada palju riske. Meie hinnangul on negatiivsete riskide, mis kiirendaksid inflatsiooni ja vähendaksid majanduskasvu veelgi enam, tõenäosus suurem, kui positiivsetel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta