Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhideeks 2022 balti sõrmkäpa (Dactylorhiza majalis subsp. baltica).

See on esimene kord, kui selle tiitli saab sõrmkäpa perekonna liige. Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.

Balti sõrmkäpa peamisteks kasvukohtadeks on niisked ja soised niidud, ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude kaldad. Õitseaeg kestab tal tavaliselt juuni keskpaigast juuni keskpaigani. Violetjasroosad õied on koondunud tähkjasse õisikusse ja asetsevad tihedalt üksteise kõrval spiraalsete ridadena. Õitel on selge purpurvioletne joonis, mis koosneb kahest poolovaalist, mis on kirjatud täppidega. Taimel on 4-7 võrdlemisi laia lehte, mis on kaetud violetjaspruunide veidi nurgeliste täppidega. Kõrgus jääb taimedel enamasti vahemikku 30-70 sentimeetrit, harva võib see ulatuda ka üle 90 sentimeetri.

Kuna balti sõrmkäppa leidub üle Eesti, siis soovijal on teda lihtne tundma õppida. Tihedamalt on leiukohti Lääne-Eesti rannikualadel sh. meie suursaartel ja Kagu-Eestis alates Tartumaast. Üldine levila hõlmab peamiselt Baltikumi ulatudes Poola põhjaosast Ahvenamaani, idas ulatub servapidi ka Venemaale.

Juba 1936. aastast võttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa kodumaist orhideeliiki. 1983. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla kõik Eestis kasvavad orhideeliigid ja balti sõrmkäpp kuulub praegu kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame balti sõrmkäpa kategooriast „ohuväline”, mis siiski ei tähenda, et mitte miski seda liiki ohustada ei saa. Peamisteks ohtudeks on kasvukohtade võsastumine ning kahjuks ka inimtegevus alates korjamisest ja välja kaevamisest.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust ning seisundist Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

EOKK kuulutab välja aasta orhidee kolmeteistkümnendat korda. Varasemalt on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015), tumepunane neiuvaip (2016), harilik muguljuur (2017), kaunis kuldking (2018), lehitu pisikäpp (2019) ja soo-neiuvaip (2020 ja väike käopõll mullu.

19. veebruaril 1985 asutatud Eesti Orhideekaitse Klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt elualadelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid. Klubi eesmärgiks on kodumaiste orhideede ehk käpaliste tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine. Klubi on välja andnud käpalisi tutvustavaid plakateid, voldikuid, orhideeraamatu „Kodumaa käpalised“, korraldanud fotonäitusi ja teemapäevi, teostanud kaitsealuste taimeliikide inventuure ning avastanud palju uusi käpaliste leiukohti. Orhideehuvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda EOKK ajakirja "Ööviiul“.

Sarnased artiklid