Ligi kolmandik Eesti töötajatest kuuleb oma otseselt juhilt tänusõnu vaid kord aastas või isegi harvem, selgus töötajate kaasamise platvormi MELP tellitud 1000  inimest hõlmanud uuringust. Samal ajal ütles ligi 60% vastanuist, et tänu ja tunnustus mõjutavad tugevalt nende motivatsiooni ning emotsionaalset heaolu tööl.

„Eesti juhtidel on tugev surve tulemuste saavutamiseks ning sageli eeldatakse, et palk ja ametinimetus ongi juba piisav tunnustus,“ ütles MELP Eesti juht Kadri Säde. „Selline tänamisest hoidumine kujundab tasapisi töökultuuri: usaldus väheneb, inimesed panustavad vähem ja töökeskkond muutub väsitavaks. Tegelikult on siiras ja konkreetne tänu üks lihtsamaid, kuid mõjusamaid juhtimisvõtteid, mis aitab hoida organisatsiooni toimivana ning toetab nii kaasatust, psühholoogilist turvatunnet kui ka lojaalsust.“

Uuringust tuli välja, et ligikaudu kolmandikku Eesti töötajaid tänab nende otsene juht maksimaalselt kord aastas või ei täna üldse. Samal ajal hindas 30% vastajatest tänamise mõju oma motivatsioonile ja emotsionaalsele heaolule kõige olulisemaks ning ligi 60% andis kümnepallisüsteemis sellele hindeks 8, 9 või 10.

„Uuringutulemused viitavad üsna selgelt, et tänulikkusel ja tunnustamisel on töötajate jaoks kaalukas psühholoogiline tähendus, samas ei jõua see igapäevases juhtimispraktikas alati kohale,“ ütles Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia kaasprofessor Toivo Aavik.

„Positiivse psühholoogia vaates toetab tänulikkus mitut heaolu alustala korraga: see tugevdab kuuluvustunnet, kinnitab enesetõhusust ning loob positiivseid emotsioone, mis laiendavad mõtlemist ja suurendavad loovust.“

Aaviku sõnul ei ole ebakõla taga enamasti pahatahtlikkus, vaid harjumused ja fookus. Ühelt poolt võib juhtidel olla tunne, et hea töö on „normaalne“ ega vaja eraldi märkamist, teisalt võivad nad ka peljata, et regulaarne tunnustus langetab standardeid.

„Uuringud näitavad vastupidist: siiras ja järjepidev tänu loob psühholoogiliselt turvalisema keskkonna, kus inimesed julgevad rohkem panustada. Oluline pole ainult tänu sagedus, vaid ka selle sisukus – kõige mõjusam on konkreetne tunnustus, mis seob tänu inimese panuse ja selle tähendusega,“ ütles Aavik.

Kadri Säde lisas, et kui juhtimises pööratakse tähelepanu peamiselt puudustele ja vigadele, kogevad töötajad püsivat pinget ning vähest märkamist:

„Kui hakkame pingutust ja edasiminekut märkama sama teadlikult kui eksimusi, muutub ka suhtedünaamika. Tippjuhid tänavad otseseid alluvaid, keskastme juhid võtavad selle üle oma tiimides ning kolleegid hakkavad üksteist sagedamini tunnustama. Nii kujuneb tänust tööelu loomulik osa, mis toetab ühtaegu heaolu ja tulemusi.“

Norstat viis 2026. aasta jaanuaris Balti riikide elanike hulgas läbi küsitluse, et hinnata, kui sageli saadakse juhilt suulist tänu ning kuidas hinnatakse tänu mõju töömotivatsioonile ja emotsionaalsele heaolule. Eestis osales uuringus 1000 inimest vanuses 18–74.

Sarnased artiklid