Kui muudes tarbeesemete valdkondades on taaskasutatud materjalidest valmistatud üha rohkem esemeid, siis mänguasjade turul valitsevad endiselt plastikust tooted. Kristiina Vahesalu sõnul eelistavad eestlased plastikmänguasju keskkonnasõbralikematele suure hinnavahe tõttu.

Müügiplatvorm Kaup24 hinnastatistika näitas, et keskkonnasõbralikud mänguasjad maksavad võrreldes plastikust mänguasjadega 15-30% rohkem. Vahesalu sõnul ongi see peamine põhjus, miks keskkonnasäästlike mänguasjade turg Eestis veel märkimisväärne pole.

“Umbes 5-6 aastat tagasi hakati jätkusuutlikke mänguasju rohkem turul pakkuma ja sealt alates on olnud märgata kasvavat huvi, kuid see on olnud marginaalne. Oleme jätkusuutlikke mänguasju siiski Kaup24 sortimendis hoidnud, sest usume, et inimeste üha enam kasvav keskkonnateadlikkus muudab ühel päeval mänguasjade turgu.”

Vahesalu sõnas, et kuigi jätkusuutlikkus on tänapäeval üha olulisem teema, siis oleme võrreldes Lääne-Euroopaga keskkonnasäästlike mänguasjade koha pealt sammukese maas. “Kaup24 statistika põhjal võime eeldada, et kui hinnavahe oleks kuni 10%, oleks inimesed nõus jätkusuutliku mänguasja eest rohkem maksma. Loodan, et seoses uute materjalide ja tootmisprotsesside arenguga, suudavad tootjad tulevikus hinnavahet vähendada või leiab riik võimaluse toetusteks, et hinnavahe poleks nii suur ja jätkusuutlikud mänguasjad oleksid kättesaadavamad,” lisas ta.

 

Naturaalsed materjalid on vastupidavamad

 

Ka Uuskasutuskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuhi Esme Kassaku sõnul mõjutab keskkonnasõbralike mänguasjade ostuotsust peamiselt hind, samuti on plastikust mänguasjad sageli värvilised ja atraktiivsed lastele, kes nende järele haaravad. “Uuskasutuskeskusse jõudvatest mänguasjadest suurem osa on plastikust, kuid kuna uuskasutajad on järjest enam keskkonnateadlikud tarbijad, siis jõuab tänu neile uuele ringile ka vastupidavaid naturaalsetest materjalidest lelusid,” rääkis Kassak.

Tema sõnul on puit vastupidav ja naturaalne materjal ning kui see on veel ka järgmist kasutajat rõõmustamas, siis vahepeal ühtki lisa puud maha ei võeta: “Puidust lelu eluiga on ka pikem ning puidujäätmed keskkonnast hoolivamalt ringi töödeldavad,” selgitas ta puitmaterjali omadusi. “Näiteks puidust lelud leiavad väga ruttu ka uued omanikud - see näitab, et teisel ringil ostleja kaalub sageli oma ostud põhjalikumalt läbi. Teisalt on puidust lelu uuena ka võrdlemisi kallis, teiselt ringilt soetades aga oluliselt taskukohasem.”

Kassaku sõnul lähevad odavamad plastmassist mänguasjad sageli katki enne, kui lapsel mängutuju otsa saab. Ta soovitas oma ostud läbi mõelda ja ennetada taolise prügi teket ning mitte minna kaasa esimese soovi ja emotsiooniga poes: “Plastmassi on odav toota, kuid keskkonnale on plastmassi kuhjumine kahjulik. Natuke vähendab kahjulikkust, kui plastmassist asi on tehtud kvaliteetselt ja seda saab korduvalt kasutada.” Ta julgustas lapsevanemaid tooma mänguasju uuele ringile, et need saaksid ka teistele lastele rõõmu valmistada ega lõpetaks asjatult prügi hulgas.

 

Kuidas keskkonnasäästlikku mänguasja ära tunda?

 

Kaup24 kommunikatsioonijuhi Kristiina Vahesalu sõnul on keskkonnasõbralikud mänguasjad enamasti pastelsetes toonides, ökopakendis ning neid võib ära tunda rahvusvaheliste märkide järgi: märge 100% recycled, BIO või märge, mis viitab, et mänguasi on jätkusuutlik (sustainable). Ökoloogilistest materjalidest on esindatud puit ja bioplast.

“Kuigi õues kasutamiseks mõeldud mänguasjad on enamasti plastikmaterjalidest, leidub ka puidust mängumajasid, liiva mänguasju ja lelusid, kus on pool plastikust asendatud näiteks nisuõĺgedega. Oleme täheldanud, et üha rohkem mänguasjade tootjaid on hakanud pakkuma jätkusuutlikke lelusid ning vahetama plastikmaterjale keskkonnasõbralikemate vastu,” selgitas ta.