Jõulupühad tähendavad paljudes riikides rikkalikku toidulauda ja paratamatuid ülejääke, kuid Eestis paistab pilt olevat teistsugune. Värske uuring näitab, et kuigi pärast pühi jääb toitu üle, osatakse Eestis seda kasutada läbimõeldult ning toiduraiskamist välditakse teadlikult.

„On hea näha, et eestlased suhtuvad jõuluaegsesse toidukorvi järjest teadlikumalt. Pühad ei pea tähendama toidu raiskamist – vastupidi, inimesed planeerivad ostud hoolikamalt ja kasutavad ülejäägid targalt ära. Meie jaoks kinnitab see, et vastutustundlik tarbimine ei ole enam erand, vaid kujunemas harjumuseks,“ kommenteerib Lidl Eesti kestlikkuse juht Liis Kiviloo.

Lidli ja Norstati läbiviidud uuringust joonistub välja, et kõige sagedamini jäävad jõululaualt üle salatid ja erinevad segaroad – nii vastas 32% küsitletutest. Neile järgnevad ahjus valmistatud liha-, kala- ja linnulihatoidud (23%) ning traditsioonilised jõuluroad nagu hapukapsas ja verivorst (21%). Samas leiab enam kui kolmandik vastanutest (35%), et neil ei jää pühadest üldse toitu üle, mis viitab üha täpsemale planeerimisele ja läbimõeldud ostukäitumisele.

Jõulujärgne säästlikkus peegeldub ka laiemates tarbimisharjumustes. Enamik vastanutest hoiab pühadeaegsed kulutused varasema aastaga samal tasemel või vähendab neid. See viitab hinnatundlikule ja kaalutletud lähenemisele, kus rõhk ei ole liialdamisel, vaid mõistlikel valikutel.

Toiduraiskamise vältimiseks ollakse leidlikud ja loovad

Kui toitu siiski üle jääb, ei lähe see Eestis enamasti raisku. Valdav enamus vastanutest (87%) kasutab jõuludest alles jäänud toidu järgnevatel päevadel ära, planeerides ülejääkidest uued toidukorrad. Toidu jagamine pereliikmete, sõprade või naabritega on vähem levinud – seda teeb 9% vastanutest. Sügavkülmutamist harrastatakse pigem harva (2%) ning vaid 1% tunnistab, et viskab toitu ära. Need numbrid osutavad selgele hoiakule, et toiduraiskamist püütakse igal võimalusel vältida.

Võrreldes naaberriikidega eristub Eesti just toidu ärakasutamise poolest. Lätis ja Leedus jagatakse jõulujärgseid toiduülejääke rohkem, kuid samas visatakse seal ka toitu sagedamini ära – Leedus 4% ja Lätis 2% vastanutest.

Toiduraiskamise vähendamisel mängib olulist rolli oskus ülejääke loominguliselt ära kasutada. Purtse restorani peakoka Juhan Heinsalu sõnul ei peaks jõulujärgne toit olema „eilne mure“, vaid hoopis võimalus uueks ja maitsvaks roaks.

„Enamik jõulutoite sobib suurepäraselt ümberkokkamiseks. Näiteks küpsetatud jõululiha saab õhukeselt viilutada ja kasutada järgmisel päeval külmalt võileiva katteks. Sinna juurde sobib hästi ka hapukapsakreem, mille saab järelejäänud kapsast hõlpsasti valmistada – kapsas kannmiksrisse, veidi sinepit juurde ning ongi väga jõulune lihavõileib valmis,“ selgitab Heinsalu.

Tema sõnul saab allesjäänud liha ja hapukapsast kasutada ka supi valmistamiseks, kui soovitakse jõulude ja aastavahetuse vahel midagi kergemat. Samas paneb kokk südamele, et jõululauda ei tasu juba toitusid planeerides üle koormata.

„Kui kokku tulevad mitmed pered, on mõistlik omavahel kokku leppida, kes mida kaasa toob. Nii saab vältida ületarbimist ja toidu raiskamist juba eos,“ lisab ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta