Suvised päikeselised ilmad tõstavad oluliselt sõiduki sisetemperatuuri kuumuseni, millega pole mõistlik sõitu alustada. Kuigi tänastes autodes on olemas kliimaseadmed ja konditsioneerid, ei soovita ei arstid ega autoeksperdid külma õhku kohe sõidu alguses põhja keerata, sest see on kahjulik nii tervisele kui ka koormab liigselt sõidukit.

“Kui sõiduk on parkinud päikese käes ning salong on kuumenenud, siis ei tasu  kohe sõitu alustada – liiga kuum sisetemperatuur autos muudab sõidukijuhi loiuks ja see omakorda halvendab tähelepanu,” tõi esile Ideal Auto tegevjuht Henry Murumaa. Samuti ei ole soovitatav sõiduki jahutamiseks kohe ka konditsioneeri  kasutama hakata, sest praktika näitab, et liigkuumenenud sõiduki kiire jahutamine võib kahjustada kliimaseadet ja mõjutab oluliselt kütusekulu sõltumata sõidukist ja selle vanusest. Optimaalne oleks kliimaseadme puhul jahutada salongi kuni 4-5 kraadi võrreldes välitemperatuuriga.

„Nii nagu kuumal suvepäeval koormab kiire külmaõhuvool inimeste tervist, paneb see lisapinge peale ka sõidukile. Seetõttu on kõige kasulikum teha kõigepealt üle kuumenenud sõidukis lahti uksed või aknad, et üleliigne kuumus sõidukist välja lasta,“ selgitas Murumaa, kes lisas, et see toimib eriti siis, kui väljas on tuulisem ilm ja õhk ka reaalselt liigub.

Ta lisas, et nendel autoomanikel, kelle sõidukil on eelsoojendi, on suvel sellest lisavarustusest samuti kasu, sest eelsoojendi ventileerib salongi väljasoleva õhuga, mis annab sõiduki sisetemperatuuri jahutamiseks suvel oma panuse, kuna tagab välise õhu liikumise salongi, mis on päikese poolt üle köetud.

„Kliimaseadme kasutamise alustamisel ja efektiivseks toimimiseks peab sõiduki uksed-aknad aga jällegi suletuna hoidma ja kuuma ilmaga kasutada pigem ventilatsiooni süsteemi siseringluse peal, mis koormab vähem sõidukit ning süsteem ei pea väljast lisanduvat kuuma õhku uuesti ja uuesti jahutama. Enda tervise huvides tasub puhurid suunata esiklaasile või jalgade juurde, et vältida külma õhuvoolu otse peale puhumist – see võib tunduda küll jahutav, kui teeb karuteene tervisele,“ selgitas Murumaa.

Murumaa sõnul pole sõidukite kliimaseadmete kasutamine kasulik vaid kuumade ilmadega, vaid ka siis, kui on rohkelt sadanud ning niiskus on tunginud sõidukisse. „Kliimaseadmed ja konditsioneerid aitavad lisaks jahutamisele ka salongist niiskust eemaldada, mistõttu tasub need aktiveerida mõistlikul temperatuuril ka vihmase ilmaga, kui aknad kipuvad seest uduseks minema,“ selgitas Ideal Auto juht.

Konditsioneeri külmaaine normaalseks kulumiseks loetakse kuni 10% aastas, millele lisaks kulub ainet ka aktiivsel kasutamisel.

Samas tõi ta esile, et harv konditsioneeri kasutamine, sh näiteks talvisel ajal, tekitab omakorda probleemi, milleks on liigne niiskus ventilatsioonitorudes, mis koos tolmu ja mustusega soosib hallituse teket ning võib olla põhjuseks erinevatele allergiatele, muuhulgas väljendudes inimesel esialgu silmade ärrituse või sagedase aevastamisega autos.

“Kuigi suvel on konditsioneeri kasutamine rutiinne, siis võiks seda tegelikult aeg-ajalt kasutada läbi terve aasta, näiteks korra kuus, et hoida süsteemi korras,” soovitas Murumaa.

Teiseks enimlevinud murekohaks, mis samuti sõiduki jahutusüsteemi efektiivsust mõjutab, on salongifiltri täitumine – ehk alati ei olegi puudust külmaainest, vaid sellest, et külm õhk lihtsalt ei mahu süsteemist salongi.  Seetõttu on oluline süsteemi hooldada ning ka vajadusel puhastada.

Murumaa nentis, et sõiduki konditsioneeri tasub kontrollida ja vajadusel uuesti täita keskmiselt kord kahe aasta jooksul, kuid eriti siis, kui seade ei suuda enam salongi piisavalt külma õhku puhuda või kui seade hakkab salongi ebameeldivat lõhna eritama. „Hoolduse vajadusest annab märku ka see, kui seade teeb töötades varasemast kõvemat häält,“ rõhutas Ideal Auto tegevjuht, nentides, et kui konditsioneeri süsteemis on oksüdeerumist või ühenduste tihedus kehv, siis võib külmaaine välja immitseda, mistõttu enam süsteem ei tööta.