Viimastel aastakümnetel rajatud tuulepargid on piirkondades, mida läbivad ka linnud rändeteel. Sageli on tuulepargid neile ohuks: linnud hukkuvad vastu elektrituuliku masti lennates või tiivikulaba löögist. Sealjuures on inimkonna suurenevat energiavajadust arvestades üha uute tuuleparkide rajamine jätkuvalt päevakajaline.

Lindude hukkumist tuuleparkides on üritatud vähendada, kuid väga tõhusat lahendust ei ole seni leitud. Samas on laboritingimustes teada saadud, et linnud märkavad tiivikulabasid paremini, kui üks labadest on teist värvi. Tavaliselt on labad valged, sest valgena risustavad need maastikku visuaalselt vähem (samal põhjusel on labasid ka rohetriibuliseks värvitud), kuid on ka lennuohutuse tagamiseks värvitud punasetriibuliseks.

Laborikatsete tulemused pandi proovile Norra rannikul asuvas Smøla saarestiku tuulepargis, kus üksteist aastat väldanud uuringu jooksul loendati tuulikute juures hukkunud linde – 7,5 aastat enne ning 3,5 pärast ühe tiivikulaba mustaks värvimist. Samuti otsiti linde ka üleni valgete tiivikulabadega tuulikute alt, mis asusid vahetult musta värvi labadega tuuliku kõrval. Loendamisel kasutati spetsiaalselt surnud lindude otsimiseks koolitatud koeri.

Hukkunud lindude seas oli 21 erinevat liiki, arvukamad olid rabapüü (Lagopus lagopus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tikutaja (Gallinago gallinago), hallvares (Corvus cornix) ning sookiur (Anthus pratensis). Rabapüüd jäeti siiski andmete analüüsist välja, sest püüd hukkusid vastu tugiposti lennates, teised linnud aga tiivikulaba löögist. Kui varem oli hukkunud lindude loendamisel sagedaseks probleemiks laipade kadumine, siis Smøla piirkonna loendusi saab pidada usaldusväärseteks – kidura taimestikuga saarestikus maismaakiskjaid ei ole.

Andmed näitavad, et enne laba värvimist hukkus kõigi tuulikute juures enam-vähem sama palju linde, kuid pärast tuuliku ühe laba mustaks värvimist vähenes lindude hukkumine 70%. Suurima tulu said merikotkad – värvitud labaga tuulikute juures neid enam ei hukkunud.

Seega vähendab tuuliku tume laba ohtu linnule. Seda võiks juba arvestada enne tuuliku püstitamist, kuna püstitatud tuuliku laba värvimine on keeruline ja kulukas. Tuulikute hooldaja sõnul oli värv kulumiskindel ning värvimise tõttu labad kahjustada ei saanud. Ka ei tekitanud tumedad labad kohalikes elanikes vastumeelsust.

Ei ole teada, miks vähendab tume laba lindude hukkumist, kuid tegu võib olla kontrasti suurenemisega – tumedat objekti on lendaval linnul heleda taeva taustal lihtsam märgata. Kuna paljude linnuliikide binokulaarne nägemine on väga piiratud, ei suuda nad heledate labade kaugust ja liikumist adekvaatselt hinnata ning võivad labalt löögi saada. Tume laba, vastupidi, suurendab aga ruumitaju täpsust.

Lindude harjumist või kohanemist tuulepargiga uuringu jooksul ei täheldatud – hukkumine varieerus aastati, kuid oli siiski kõikide aastate jooksul sarnane. See viitab, et lindude võime tuuleparkidega kohaneda on piiratud ning ühe tiivikulaba tumedaks võõpamine on lihtne linde soosiv meede.

May R, Nygård T, Falkdalen U, Åström J, Hamre Ø, Stokke BG, 2020. Paint it black: Efficacy of increased wind‐turbine rotor blade visibility to reduce avian fatalities. Ecology and Evolution 00: 1–9, https://doi.org/10.1002/ece3.6592


Lugu on pärit Linnuvaatleja teadusuudisteportaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.