Elektri- ja elektroonikaseadmed on muutnud meie igapäevaelu mugavamaks kui kunagi varem. Samal ajal kasvab aga nende seadmete tekitatud jäätmete hulk kiiresti ning pidurdab Euroopa Liidu püüdlusi vähendada keskkonnajalajälge.

Elektroonikaromude hulk kasvab igal aastal umbes 2%, mis teeb sellest Euroopa kiireimini kasvava jäätmeliigi. Samas jääb ligikaudu pool elektroonikajäätmetest kokku kogumata ja enamik liikmesriike ei suuda täita ELi jäätmedirektiivis seatud kogumiseesmärke. Kõige suurem probleem on just väikeste elektroonikaseadmete jäätmetega - vanad telefonid, kõrvaklapid, föönid ja muud väiksemad seadmed ei jõua õigesse kogumiskohta, mis võimaldaks muidu nende materjalid uuesti ringlusse võtta.

Seetõttu keskendubki jäätmetekke vähendamise nädal seekord elektroonikajäätmetele ning annab soovitusi, kuidas neid jäätmeid vähem tekiks ning mida tekkinud jäätmetega peale hakata.

• 14.4 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid jõudis 2022. a EL turule
• 5 miljonit tonni elektroonikajäätmeid koguti samal aastal kokku
• 45% elektroonikaromudest kogutakse Eestis praegu aastas kokku

Mida saad sina elektroonikajäätmete vähendamiseks teha?

Eelista rentimist ostmisele!

Elektroonikajäätmete teket on võimalik vähendada rendimudeli abil — seadmeid renditakse ostmise asemel ning tagastatakse peale kasutamist omanikule. Rentimine võimaldab klientidel seadmeid kasutada vastavalt vajadusele ning kasutuselt kõrvaldatud seadmed korrastatakse ja suunatakse uuesti kasutusse.

Kuidas rentimine aitab keskkonda säästa?

Seadmete kasutusaeg pikeneb. Kui sama seadet kasutatakse järjest mitme kasutaja poolt, väheneb vajadus uute seadmete tootmiseks ja tekib vähem jäätmeid.

Ressursse kasutatakse tõhusamalt

Rentimise kaudu saavad seadmed ringlusse kiiremini — neid hooldatakse, parandatakse ja taaskasutatakse enne, kui need vananevad või muutuvad kasutuskõlbmatuks.

Lihtsam tagastamine ja käitlemine

Rentimise või teenuspõhise kasutuse korral on seadmete käitlemine ja hilisem ringlussevõtt paremini korraldatud, sest vastutus nende elutsükli lõpu eest jääb teenusepakkujale.

Ületarbimine väheneb

Rentimine aitab vältida olukordi, kus seadmeid soetatakse rohkem kui tegelikult tarvis on. See sobib eriti lühiajalisteks vajadusteks – näiteks ajutiseks töö-, õppimis- või projektiperioodiks.

Näiteid Eestis ja Euroopas pakutavatest lahendustest:

Eestis pakuvad mitmed ettevõtted (nt Telia, Elisa, Rendin IT, GreenDice jt) seadmete renditeenuseid nii eraisikutele kui ettevõtetele. Euroopas on levinud ka mudel „Device-as-a-Service”, kus ettevõtted rendivad töötajatele kogu IT-seadmepargi koos hoolduse ja järelteenindusega.

Eelista kestvamaid seadmeid!

Üks olulisemaid samme elektroonikajäätmete tekke vähendamisel on teha juba ostuhetkel teadlik valik. Seadme elutsükkel algab hetkest, mil see turule jõuab – seega on meie otsustel suur mõju sellele, kui kaua toode kasutuses püsib ja kas see üldse jõuab jäätmena ringlusse.

Mida silmas pidada uue seadme ostmisel?

Väldi ületarbimist ja moeseadmeid

Küsi endalt: “Kas ma tõesti vajan seda uut seadet?”. Sageli toimivad ka olemasolevad seadmed hästi, kui neid hooldada ja uuendada. Elektroonikat tuleks osta vajadusest, mitte uudsuse pärast.

Eelista kvaliteetseid seadmeid

Odavam seade võib tähendada lühemat eluiga ja raskemat parandamist. Eelista tootjaid, kes pakuvad kvaliteetseid materjale, varuosi ja pikemat garantiid.

Kontrolli hooldatavust ja parandatavust

Uuri enne ostu, kas seadme osi on võimalik vahetada (näiteks aku, ekraan, laadimisport). Mõned tootjad avaldavad ka oma seadmete “parandatavuse indeksi” – mida kõrgem see on, seda parem valik keskkonna seisukohalt.

Vali toode, millel on tarkvara- ja turvauuenduste tugi

Elektroonikaseadmete kasutusiga sõltub tihti sellest, kui kaua tootja pakub neile tarkvaratuge. Eelista brände, kes lubavad vähemalt 5–7 aastat uuendusi ja varuosi.

Eelista seadet, mis on energiatõhus ja mida on võimalik parandada

Euroopa Liidus võib seadmetel leida erinevaid ökomärgised (nt Energy Star, EU Ecolabel). Selliste seadmete puhul on teada, et toode on energiatõhus, sisaldab vähem kahjulikke aineid ning seda on võimalik parandada. Juhul kui seade ei oma ökomärgist, kontrolli seadme energiamärgist ning seadme parandamise võimalust (sh kas seadmel on olemas varuosi). 

Hoolda seadmeid – nii pikendad nende eluiga!

Korrapärane puhastamine, hooldus ja sobiva kasutamise tagamine aitavad seadmetel paremini töötada, need kuluvad vähem ning on vastupidavamad.

Näited seadmete hooldussoovitustest

• Lülita seade välja või eemalda vooluringist, kui seda pikemat aega ei kasutata – see säästab energiat ja vähendab riske.
• Vali kasutuskoht hoolikalt: väldi otsest päikesevalgust, liigniiskust, tolmu ja vibratsiooni.
• Hoolda seadme ventilatsiooni ning ära takista õhuvoolu – see aitab vältida ülekuumenemist.
• Uuenda tarkvara (kui seadmel see võimalus on) – see võib parandada funktsionaalsust ja turvalisust.
• Mõtle regulaarselt varuosadele ja hooldusele (nt filtrid, voolikud, akud) – varuosade kättesaadavus pikendab seadet veelgi.

Ära viska seadet kohe ära, vaid vii see parandustöökotta!

Eestis on üha enam loodud võimalusi ka elektroonikaseadmete parandamiseks. Eestis on mitmed kodumasinate remondi ja hooldusega tegelevaid ettevõtteid. Lisaks on viimasel ajal üha enam hakatud looma jäätmejaamade kõrvale ringmajanduskeskusi, kus on võimalik katkiseid seadmeid juhendaja abil parandada.
 

Mida elektroonikaromudega peale hakata? Ära viska elektroonikaseadmeid segaolmejäätmetesse!

Elektroonikajäätmete kogumist ja nende ringlussevõttu takistab kasutuselt kõrvaldatud elektroonikajäätmete kodudes hoiustamine ja segaolmejäätmetesse viskamine.

Väikestel tarbeelektroonikaseadmetel, nagu mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja sülearvutid, on ringmajanduse jaoks suur väärtus, kuna need sisaldavad väga erinevaid materjale, sealhulgas olulisi kriitilise tähtsusega tooraineid, mida saab jäätmete tõhusa käitlemise korral ringlusse.

Elektri- ja elektroonikaseadmete romusid tekib ELis juurde kiiremini kui muid jäätmeid. Samas võetakse nendest ringlusse vähem kui 40%.
2024. aastal läbiviidud segaolmejäätmete sortimisuuringu kohaselt on elektroonikajäätmete osakaal segaolmejäätmetes suurenenud. Uue uuringu kohaselt on segaolmejäätmetes ligikaudu 1,3% elektroonikaromusid, mis 2023. aastal oli võrdne 4052 tonniga ning 2024. aastal oli võrdne 3854 tonni elektroonikajäätmetega.

Ära hoiusta elektroonikaromusid kodus!

Euroopa elektroonikajäätmetest ja nende kogumise sihtarvude uuringust selgus, et hinnanguliselt hoiustatakse kodudes 4-5 kg kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaseadmeid inimese kohta. Euroopa Komisjon on toonud välja, et vanadest mobiiltelefonidest kogutakse Euroopas aastas kokku vaid alla 5%. See tähendab, et kogu ELis hoitakse kodumajapidamistes hinnanguliselt 700 miljonit kasutamata mobiiltelefoni, mis teeb kaks kasutatud mobiiltelefoni kodumajapidamise kohta.

Varutud seadmed vananevad kiiresti ja kaotavad aastatega oma väärtust. Seetõttu tuleks kasutuskõlblikud seadmed suunata kiiremas korras korduskasutusse, müüa edasi või tagastada müüjale ning katkised seadmed parandada ja kasutuselt kõrvaldatud seadmed viia jäätmete kogumispunkti, lähimasse kaubanduskeskusesse või jäätmejaama.

Tagasta katkised ja kasutuselt kõrvaldatud seadmed müügikohta või vii need jäätmejaama!

Tarbija saab tasuta elektroonikajäätmeid üle anda kohaliku omavalitsuse jäätmejaama või turustajatele 1:1 põhimõtte alusel.
Väikeseid elektroonikaseadmed on võimalik tasuta piiramata koguses viia ka turustaja müügikohta, kelle elektri- ja elektroonikaga seotud müügipind on üle 400m2.
Vaata elektroonikajäätmete kogumise asukohti

Kuhu viia? | EES – Ringlus.

Mis saab kokku kogutud elektroonikajäätmetest edasi?

Väikestel tarbeelektroonikaseadmetel, nagu mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja sülearvutid, on ringmajanduse jaoks suur väärtus, kuna need sisaldavad väga erinevaid materjale, sealhulgas olulisi kriitilise tähtsusega tooraineid, mida saab jäätmete tõhusa käitlemise korral ringlusse. Nõuetekohane elektroonikajäätmete ringlussevõtt väldib selliste kahjulike ainete nagu plii või kaadmiumi keskkonda sattumist. Lisaks vähendab iga tonn ringlusse võetud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid CO2-heitkoguseid ligikaudu 2 tonni.

2022. aastal sisaldasid maailmas toodetud elektroonikajäätmed ligikaudu 4 miljardit kilogrammi kriitilisteks tooraineteks klassifitseeritud metalle, sealhulgas:

• 3,9 miljardit kilogrammi alumiiniumi,
• 34 miljonit kg koobaltit,
• 28 miljonit kg antimoni.

Näiteks 1 miljonis mobiiltelefonis on 24 kg kulda, 16 000 kg vaske, 350 kg hõbedat ja 14 kg pallaadiumi,  neid saaks kasutada teisese toormena  ning suunata tagasi mobiiltelefonide tootmistsüklisse.

Elektroonikajäätmetest teisejärguliste toorainete taaskasutamine ja ringlussevõtt 2022. aastal vältis vajadust kaevandada 900 miljonit tonni maaki avaneb uues vahekaardis(17 200 Titanicu kaal). Globaalne elektroonikajäätmete käitlemine vähendab CO2-ekvivalendi heitkoguseid aastas 93 miljardi kilogrammi võrra, mis vastab enam kui 20 miljoni auto aastasele heitkogusele.

Lisamaterjalid:

Elektroonikaromud ELis: faktid ja arvud | Teemad | Euroopa Parlament
KOM soovitused: EUR-Le      x - 32023H2585 - ET - EUR-Lex
Kriitiliste toorainete määrus: Määrus - EL - 2024/1252 - ET - EUR-Lex 
Global e-Waste Monitor 2024: Electronic Waste Rising Five Times Faster than Documented E-waste Recycling | UNITAR 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta