Liiga kaua oleme käsitlenud majandust, keskkonda ja heaolu kui eri valdkondi. Nii toimides oleme jõudnud olukorda, kus meil on korraga nii majandus- kui ka keskkonnakriis.

Maailma rahvaarv kasvab, kuid meie käsutuses olevad ressursid jäävad samaks. Iga päevaga lisandub 200 000 inimest, kellega oma planeeti jagame. Prognooside kohaselt on maailmas 2050. aastaks 9 miljardit elanikku, kelle jaoks on vaja praegusest kolm korda rohkem ressursse – 140 miljardit tonni aastas.

Lisaks oodatakse, et kaks miljardit keskmise sissetulekuga elanikku arenguriikides suurendavad tarbimist aastaks 2020 kolm korda. Ennustuste järgi suureneb nõudlus toidu, sööda ja tekstiilkiu järele 70%, samas kui 60% ökosüsteemidest, kust need ressursid saadakse, on juba kahjustunud. Viimasel viiel aastal on 75 protsendil Euroopa ettevõtjatest suurenenud materjalikulud.

Ei ole raske näha, et selline võrrand on lahendamatu. Selle asemel tuleb meil leida uus, tulevikku suunatud kasvumudel, mis tagaks prognoositavuse ja stabiilsuse ning oleks eelkõige jätkusuutlik. Jätkusuutliku majanduskasvu ja ressursitõhususeta ei saa Euroopa olla ei konkurentsi- ega ka vastupanuvõimeline.

Asi ei ole üksnes selles, et senine kasvumudel ei toimi, vaid ka selles, et maailm, milles kasvu poole püüeldakse, on muutunud. Kui 1990. aastal tegutses maailma majanduses 1 miljard ettevõtjat, kes vastavalt kasutasid ka ressursse, siis 2000. aastaks oli see arv tänu Hiinas, Indias ja muudes kiirelt areneva majandusega riikides toimunud muutustele kasvanud 3 miljardini. Ressursid on aga ikka samad.

Õnneks pakub see süngena näiv olukord ka rohkelt võimalusi. Tuleb õppida tegema vähemaga rohkem, mis on ka ELi ressursitõhususe tegevuskava keskne põhimõte. Viimase McKinsey aruande järgi võiks suurem ressursitootlikkus tuua 2030. aastaks kasu kuni 3,5 triljonit USA dollarit ja kui vähemaga toodetaks rohkem, oleks see hea ka kliima jaoks ning aitaks meil jõuda poolele teele kliimaeesmärkide saavutamisel.

Ressursitõhusus on strateegia „Euroopa 2020” ja majanduse juhtimise lahutamatu osa. See põhimõte on aluseks võetud ELi oluliste energeetikat, transporti, põllumajandust, kalandust, ühtekuuluvust, teadus- ja arendustegevust ning muid valdkondi käsitlevate poliitikameetmete ettepanekutes. Meie silmis on need jõupingutused üks osa kogu maailma üleminekus jätkusuutlikule majanduskasvule.

Vaid siis, kui EL väljub kriisist jätkusuutlikult, saab teda ette valmistada tuleviku majanduse jaoks. See majandus ei saa enam põhineda ressursimahukal kasvul, nagu see oli 20. sajandil. Üleilmne rahvaarvu suurenemine ja loodusvarade ammendumine sunnivad meid mõtlema teisiti.

Ettevõtjad peavad juba praegu arvestama põhiressursside hinna tõusuga ja püüavad sellele vastata nende tõhusama kasutamisega. Nad on ressursitootlikkuse suurendamisel väga leidlikud. Ent selle eesmärgi saavutamiseks on teha veel palju. Selleks ootavad ettevõtjad poliitikutelt sellise raamistiku koostamist, mis võimaldaks ressursitõhususse investeerida kindlustundega ja milles ettevõtjate pingutused ressursitõhususe suurendamiseks saaksid vääriliselt tasutud.

Et poliitikud, ettevõtjad, teadlased ja kodanikud tegutseksid kooskõlas, lõi Euroopa Komisjon kõrgetasemelise ressursitõhususplatvormi, mille kaudu saab abi ja nõu ressursitõhusama Euroopa tegevuskava rakendamiseks. Paljude valdkondade ettevõtjate aktiivse osalemisega tagatakse, et ressursitõhusus ei tähendaks üksnes „rohelise” majandussektori toetamist, vaid kogu majanduse muutmist keskkonnahoidlikuks.

Me ei tohi enam aega kaotada. Euroopa ressursitõhususe platvormi kaudu kutsutakse ettevõtjate, töötajate ja kodanikuühiskonna juhtivaid tegelasi üles toetama ressursitõhusust ning seda, et ringmajandusele ja ringlussevõttu soodustavale ühiskonnale mindaks üle juba praegu. See on majandus, milles jäätmeid ei teki ,  tooted ja teenused on disainitud nii, et neid saab korduskasutada, ja looduskapitalil on võimalus taastuda. See avab ukse praegusest kriisist väljumiseks ja tugeva tööstussektori loomiseks Euroopa majanduses, mille aluseks on kestev ressursitõhus kasv. Ressursitõhus ja vastupanuvõimeline ringmajandus tuleb saavutada sotsiaalselt kaasaval ja vastutustundlikul viisil, näiteks lõpetades keskkonnakahjulikud toetused, seades kindlad eesmärgid ja selged suunad ning määrates kindlaks näitajad, millega saab meie edasijõudmist mõõta, ning kannustades avalikku ja erasektorit investeerima ressursitõhusatesse tehnoloogialahendustesse, süsteemidesse ja oskustesse ja toetama nendega seotud innovatsiooni.

Meil ei ole muud võimalust kui leppida tegelikkusega, milles suureneb ressursinappus ja tõusevad hinnad. Ressursitõhusus ei ole mitte üks valikuvõimalus või poliitikasuund paljudest, vaid paratamatus. Võime vaid valida, kas hakata oma majandust muutma nüüd ja kohe, et arendada jätkusuutlikumaid majanduskasvu ja töökohtade loomise allikaid ning suurendada ressursitootlikkust, või tegutseda alles siis, kui meid sunnivad selleks krahhid, ressursipuudus ja hinnahüpped.

Ressursitõhusa Euroopa manifest: europa.eu/rapid/press-release_MEMO-12-989_en.htm