Kõrge kolesteroolitase võib, kuid ei pruugi alati olla elustiilist tulenev. Osadel inimestel on geneetiline eelsoodumus, mis võib põhjustada kõrget kolesteroolitaset isegi siis, kui elustiil on tervislik.

Südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkes, mis on Eesti inimeste seas sagedasem surmapõhjus, mängib sageli rolli geneetiline komponent.

“See tähendab, et inimesel on pärilik eelsoodumus teguritele, mis suurendavad haigestumise riski, näiteks kõrgema kolesteroolitaseme ja soodumuse ateroskleroosi tekkeks,” lausus laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.

Kui pereliikmetel on esinenud nooremas eas südameinfarkti või insulti, võib see arsti sõnul viidata pärilikule eelsoodumusele, kuid haiguse avaldumine sõltub siiski suurel määral ka elustiilist. Seega ei tähenda geneetiline eelsoodumus vältimatut haigestumist, vaid pigem suuremat tõenäosust, mida on võimalik teadlike valikutega oluliselt mõjutada.

SYNLABi andmed näitavad, et kolesterooliga on kõige kriitilisem olukord keskeas: 45-55-aastastest naistest on koguni 71% kolesterool üle normi ning samas vanuses meestest 66%. Arsti sõnul mõjutab kõrge kolesteroolitase naisi eelkõige seetõttu, et menopausi ajal langeb organismis östrogeeni tase, mis mõjutab ka kolesteroolitaset. Selle tulemusel võib tõusta LDL- ehk „halva“ kolesterooli tase ja väheneda HDL- ehk „hea“ kolesterooli tase.

Geneetilise eelsoodumuse korral võivad aga kolesteroolid korrast ära olla juba väga noorest east alates.

“Kõrge kolesteroolitase koos kõrgenenud vererõhu, ebatervisliku toitumise, rasvumise, vähese liikumise, suitsetamise ja diabeediga on olulised südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid,” toonitas dr Raave-Sepp.

Varases staadiumis ei pruugi südame-veresoonkonnahaigustega kaasneda tuntavaid  sümptomeid. Siiski võivad sellele viidata väsimus, füüsilise jõudluse vähenemine, hingeldus, pearinglus või rütmihäired, näiteks südamepekslemine ja lisalöögid ehk ekstrasüstolid,“ selgitas laboriarst.

Elustiil, elustiil, elustiil!

“Isegi kui südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeks  on pärilik eelsoodumus, saame palju ära teha elustiili muutustega. Kuna paljude inimeste tööpäev on istuv, siis ei tohi unustada regulaarset liikumist ja füüsilist koormust. Seda tuleb tasakaalustada piisava puhkeaja ning stressi õige maandamisega.”

Lisaks nentis arst, et olulisel kohal on toitumine: tähtis on piisav oluliste mineraalainete ja vitamiinide, oomega-3-rasvhapete ja kiudainete tarbimine. Loobuda tuleb suitsetamisest, sest see mõjutab kolesteroolitaseme tõusu ja suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski.

“Geneetilised eripärad mõjutavad seda, kuidas organism kolesterooli toodab ja verest eemaldab, mistõttu ei pruugi siiski kõigil juhtudel pelgalt elustiilimuutustest piisata. See tähendab, et kolesteroolitaseme hindamisel ja ravis tuleb üha enam arvestada ka inimese individuaalset geneetilist tausta ning vajadusel võetakse abiks ka kolesteroolialandavad ravimid,” lisas dr Raave-Sepp.

Kolesteroolitaset mõõdetakse vereanalüüsiga, mille käigus hinnatakse kolesterooli, LDL- ja HDL-kolesterooli ning triglütseriidide taset. Tulemuste tõlgendamisel ei piisa ainult numbrite vaatamisest: arvesse tuleb võtta ka inimese vanust, sugu, üldist tervislikku seisundit, teisi riskitegureid, näiteks vererõhku ja üldist elustiili, sealhulgas suitsetamist ja alkoholi tarbimist. Seetõttu võib sama kolesteroolitase tähendada erinevate inimeste puhul erinevat riski.

Perekondlik hüperkolesteroleemia jääb sageli diagnoosimata

Pärilikule kõrgele kolesteroolile võib viidata see, kui südame-veresoonkonnahaigusi või väga kõrget kolesteroolitaset esineb perekonnas mitmel põlvkonnal või kui probleemid ilmnevad juba noores eas. Üheks sagedasemaks põhjuseks on perekondlik hüperkolesteroleemia: geneetiline seisund, mis mõjutab hinnanguliselt umbes üht inimest 300-st, kuid jääb sageli õigeaegselt diagnoosimata.

Arsti sõnul tasub sellele mõelda eriti siis, kui LDL-kolesterool on  väga kõrge, perekonnas on esinenud nooremas eas südameinfarkte või insulte või inimesel esinevad teatud nähtavad tunnused, näiteks silmalaugudele tekkivad kollakad ladestused. Sellistel juhtudel tuleb teha täiendavad, sealhulgas geneetilised uuringud.

“Kokkuvõttes tasub meeles pidada, et kõrge kolesterool ei ole alati inimese enda valikute või elustiili otsene tagajärg, olulist rolli võib mängida ka pärilikkus. Samas ei tähenda geneetiline eelsoodumus, et midagi ei saaks ette võtta. Õigeaegne avastamine, teadlikkus oma riskidest ning vajadusel sobiv ravi ja elustiilimuutused aitavad kolesteroolitaset kontrolli all hoida ja vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski,” ütles dr Raave-Sepp lõpetuseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta