Selle aasta juulist jõustus tuulikutasu, mis hakkab tooma uute tuulikute läheduses elavatele inimestele ja kohalikele omavalitsustele lisatulu tuulikute poolt põhjustatud keskkonnahäiringu eest. Tänavu saavad tuulikutasu Lüganuse, Saarde, Viru-Nigula ning Põhja-Pärnumaa vald.

Keskkonnaamet hakkas tasu koguma enam kui 30 meetri kõrgustelt tuulikutelt, mis saavad kasutusloa pärast 1. juulit 2023. Kui tuulik alustab tööd, sõltub tasu suurus eelmise kvartali elektri börsihinnast ja tuulikuga toodetud elektrienergia mahust. Ehitusjärgus makstakse tuulikute eest kümnendik kehtivast tuulikutasust.

Ameti infosüsteemis on esitatud teatised seitsmele tuulepargile  – Sopi, Tootsi, Purtse, Saarde, Aseri, Aidu (2). 84 tuuliku nimivõimsus on kokku 417,19 megavatti (MW). Kõigile seitsmele tuulepargile on esitatud ka deklaratsioonid.

„Kuna need seitse tuuleparki on ehitusjärgus, erineva tuulikute arvu ja nimivõimsusega, lisaks ei tooda veel elektrit, siis on esimesed kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuvad keskkonnahäiringu tasu summad suhteliselt väikesed, jäädes alla 10 000 eurot ühe omavalitsuse kohta kvartalis,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Suurim hüvitis laekub Põhja-Pärnumaa valda ning moodustab 9000 eurot.

Maismaa tuuleparkidelt kogutud tasud jaotatakse hüvitisteks kohalikele omavalitsustele ning tuulikute lähistel asuvatele majapidamistele. Hüvitist saavad kuni 250 meetristest tuulikutest kuni kahe kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised ning üle 250 meetri kõrguste tuulikute puhul kuni kolme kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised. „Kohalik omavalitsus jagab oma eelarvesse laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuulikutasust 50% kõigi omavalitsuse territooriumil asuvate eluruumide omanike vahel, kes vastavad elukohaga seotud tingimustele. Omavalitsus avaldab teabe eelmisel aastal laekunud tuulikutasu kohta ning jagab infot hüvitise saamise tingimuste ja taotluste vastuvõtmise kohta. Uusi taotlusi on võimalik hakata esitama 2024. aastal. Taotlus peab olema esitatud omavalitsusele 1. märtsiks,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe. Maismaatuulikud toovad mõjualas elavatele inimestele maksimaalselt aastas kuni kuue alampalga suuruse sissetuleku.

Tuulikutasu aitab leevendada tuuleparkide võimalikke negatiivseid mõjusid, nagu müra, varjumine, maastiku muutumine. Lisaks on see üks viis, kuidas edendada taastuvenergia tootmist ja kasutamist Eestis ning kaasata sellesse kohalikke omavalitsusi ja elanikke.

Seni on keskkonnatasudega maksustatud näiteks kaevandamist, veevõttu, saasteainete õhku paiskamist ja jäätmete keskkonda viimist. Keskkonnatasusid haldab Keskkonnaamet koos Maksu-ja Tolliametiga, keskkonnatasude arvestamise ja tasumise õigsust kontrollib Keskkonnaamet.

Keskkonnatasude, sealhulgas tuulikutasu kohta saab täpsemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta