Kavatsuste protokolli eesmärk on sõnastada ühishuvid, mis oleks võimaliku pikaaegse tarnelepingu sõlmimise aluseks. Tarnelepingu kohaselt saaks RMK alates 2022. aasta suvest 15-aastase perioodi jooksul tarnida puidurafineerimistehasele iga-aastaselt ca 500 000 kuupmeetrit kase-, kuuse- ja männipaberipuitu.

  • Majandus
  • 6. veebruar 2018
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul soovib RMK jõuda kavatsuste protokolli sõlmimiseni, sest kavandatav puidurafineerimistehas võimaldaks praegu valdavalt eksporditavat paberipuitu väärindada Eestis. “Täna müüb RMK 86 protsenti kasepaberipuidust, 55 protsenti kuusepaberipuidust ja 61 protsenti männipaberipuidust ekspordiks. Kui see jääks Eestisse, võidaksid kõik. Pikaajaline tarneleping Eestis tegutseva tööstusega tagaks metsaomanikele kõrgema hinna, stabiilse puiduturu ja hinnakõikumisi esineks vähem,” ütles ta.

Kavatsuste protokolliga soovitakse sõnastada ühishuvid, kus võimaliku tarnelepingu suuruseks oleks hinnanguliselt ca 500 000 m3 paberipuitu aastas. Sellest pool oleks kasepaberipuit ning ülejäänud kuuse- ja männipaberipuit. See moodustab umbes 50 protsenti RMK aastasest nimetatud paberipuidu sortimentide mahust ning 14 protsenti kogu RMK poolt aastas müüdavast metsamaterjalist.

Varasem praktika

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on pikaaegsed lepingud kapitalimahukate tööstusettevõtete puhul tavapärased. “Kavatsuste protokolli ega ka tulevase võimaliku tarnelepingu sõlmimine ei eelda õigusaktide, tavapäraste protseduuride või RMK strateegiate muutmist. Ainsaks erinevuseks oleks tõik, et 5-aastase kestvuslepingu asemel sõlmitaks 15-aastane kestvusleping, mis on samuti kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega,” rääkis ta. 

Varasemalt on RMK sõlminud 15-aastase tarnelepingu Estonian Cell AS-iga haavapuidu kohalikuks väärindamiseks. Haavapuitmassi tehase rajamisega sai RMK kodumaise ostja ja väärindaja seni eksporditud väheväärtuslikule puidule. 

Metsaomanik teeniks rohkem

Puidurafineerimistehase ehituse korral lisanduks turule kohalik stabiilse toormevajadusega puitu väärindav ettevõte. “Tõenäoliselt hakkaks paberipuit tulevikus maksma mõnevõrra rohkem kui täna. Nii teeniks RMK samade koguste müümise juures rohkem tulu. Planeeritava tehase ümarpuidu vajadusest võiks kasepaberipuit moodustada umbes poole. Seni on Eesti metsaomaniku jaoks kaasikutest tulu teenimine olnud probleemiks, kuna pole olnud stabiilset nõudlust kasepaberipuidule,” rääkis Kohava. 

Puiduturustussstrateegia kohaselt müüb RMK kogu metsamaterjali aastamahust 85 protsenti kestvuslepingute alusel kokkuleppehinnaga ja 15 protsenti teisi müügiviise kasutades. Kui läbirääkimised kavatsuste protokolli sõlmimise osas õnnestuvad, avaldab RMK paberipuidu 15 aasta pikkuse kestvuslepingu sõlmimise müügiteate 2019. aastal.