Kas oled ikka kindel, et diagnoos, mille said ja mis sind korralikult ära hirmutas, on üleüldse olemas? Allpool on toodud kahtlaste haiguste edetabel ning vahendid nende „raviks”. Kontrolli, ega sinagi ole üks selline patsient.

1. Kehasse on kuhjunud jääkained

Kõik räägivad muudkui mürkidest ja šlakkidest. Ning organismi puhastamise võtted kõigest sellest muudkui mitmekesistuvad. „Organismi suurpuhastuseks” kasutatakse üha rohkem ravimtaimi, arstimeid ja mehaanilisi meetodeid ning nende pakkumine on lausa õitsval järjel.

Tegelikult. Toidulisandid, sooltepesu, vere puhastamine — kõik see on tulutoov äri neile, keda üsna vähe huvitab meie tervis. Paljude võtetega kaasneb sapieritusefekt ning kivide olemasolul (mida sa ei pruugi isegi mitte aimata) võivad nad tekitada sapiteede ummistuse, kõhunäärme nekroosi või saadavad haige lihtsalt teise ilma. Riski all on puhastuse korral ka maks.

Paljusid funktsionaalseid muudatusi saab avastada vaid ultraheli abil, misjärel määrab arst tõeliselt vajalikke ravimeid, mitte aga kahtlase väärtusega puhastavaid kuure.

Mida teha? Kui sul on tekkinud ebamäärane tunne, et oled täis oma isikliku elutegevuse jääke, tuleks teha ultraheliuuring kõhuõõne elunditest. Ning siis otsustab juba arst, millised vahendid sulle vajalikud on. Õigesti valitud ravikuur koos dieediga aitavad organismi „puhastada” ebameeldivatest aistingutest, pea vabaneb aga eksiarvamustest.

2. Krooniline väsimus

See on ilusa, lausa uhkeldava nimetusega populaarne diagnoos. Mõiste, mis on arusaadav sadadele tuhandetele õnnetutele, kes on elukeerisest väsinud.

Kes sellise diagnoos pani? Kas sa ise või psühhoterapeut? Ametlikult ei ole sellist diagnoosi olemas. Aga mida siis ravitakse?

Tegelikult kõlas see termin esimest korda 1988. aastal. 1990. aastal oli aga USA-s loodud „Kroonilise väsimuse rahvuslik keskus”. Kuid põhjuste uuringuid ei tehtud ning kliiniline pilt puudus.

Seda on raske diagnoosida ning see ei allu ka ravile. Kahtluse puhul jälgitakse järgmisi sümptomeid: teadmata põhjusel pikaajaline väsimus, mis ei möödu ka pärast puhkust, vappekülm, lümfisõlmede valulikkus, liigesevalu, mälu halvenemine ja depressioon. Meedikud soovitavad rohkem puhata ja liikuda. Ja ei mingeid ravimeid, tehnikaid ega vahendeid!

Mida teha? Halb enesetunne on alati põhjus oma tervist kontrollida, veendumaks, et organismis pole peremehetsema hakanud mingi viirus või krooniline infektsioon. Just nende puhul esinevad ülaltoodud sümptomid. Võiks kontrollida ka oma psühholoogilist seisundit. Seejärel tuleb vaid leida aega puhkuseks, jalutuskäikudeks, minna reisima — ja üldse, tunda elust rõõmu ning unustada oma diagnoosid.

3. Düsbakterioos

Arstid on selles küsimuses vastakatel arvamustel. Düsbakterioos pole omaette haigus, vaid teiste haiguste kaasnähtus, eriti mao- ja soolehaiguste valdkonnas.

Tegelikult. Soolestiku mikrofloora on äärmiselt individuaalne. Täpseid andmeid, mitu miljonit kasulikke ja kahjulikke baktereid peaks meis elunema, pole olemas. Analüüsid düsbakterioosi kindlaksmääramiseks on üpris umbkaudsed ning sõltuvad sellest, mida oled eelnevalt söönud. Objektiivsema pildi saab anda üksnes soolestiku biopsia.

Mida teha? Röhitised, kõrvetised, iiveldus, kõhupuhitus, ebameeldiv lõhn suust, allergilised reaktsioonid tavalistele toitudele… Näib, et on käes aeg sisearsti poole pöörduda. Need sümptomid on omased kõikidele seedetrakti haigustele, millega kaasneb ka düsbakterioos.

Mõttetu on aga profülaktika mõttes kasutada probiootilisi preparaate. Vajadusel määrab need arst, kuid koos põhihaiguse raviga.

4. Kõrge kolesteroolitase

Pole tähtis, et end hästi tunned, kolesterool on sul niikuinii kõrge, väidetakse teleris, Internetis ning ajalehtedes, see aga tähendab, et oled teel, mis viib infarktini.

Tegelikult pole kolesterool süüdi. See on vaid üks soodustav faktor südame- ja veresoonkonna haiguste arenemisel, kuid mitte peamine. Ning polegi nii väga oluline „vaenlase” hulk, kuivõrd selle edaspidine käitumine ainevahetuses. Rasvaainevahetus on aga kõikidel erinev, see on geneetiliselt paika pandud. Ning mitte mingid toidulisandid koos moodsate jogurtitega ei aita seda muuta.

Mida teha? Ei tasu kolesteroolivastase hüsteeriaga kaasa minna, tuleb vaid rahulikult kaaluda kõiki oma riskitegureid, teha geneetiline analüüs, pärast 40. eluaastat kontrollida igal aastal kolesteroolitaset veres ning täita arsti nõuandeid. Jogurtid ja madala kalorsusega dieet pole aga veel mitte kellelegi halba teinud. Need on tervisliku toitumise elemendid.

5. Vitamiinipuudus

Alles hiljaaegu räägiti vitamiinidest üksnes head: need kaitsevad meid vähi, infarkti ja külmetuse eest… Seega — kaitse kõikide haiguste eest ning lausa nooruse eliksiir.

Tegelikult kannatame kõik ühel või teisel määral vitamiinipuuduse all. Millest ja kui palju on puudu, saab aga kindlaks teha vaid uuringute abil: vereanalüüs, objektiivse seisundi hinnang, kaasnevate haiguste arvesse võtmine.

On olemas ka seisukoht, et avitaminoosi käes kannatame vaid juhul, kui organismis on liiga palju ühte või mitut vitamiini, samal ajal kui teistest jääb vajaka.

Mida teha? Vajadus pidevalt tarvitada vitamiine (eriti suures koguses) on väga individuaalne. Siin peab olema arvesse võetud kõik poolt- ja vastuargumendid. Eelkõige puudutab see rasvlahustuvaid vitamiine A, E ja D, mis kogunevad organismi. Nende üleküllus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi.

6. Kõhuussid

Mitmesuguseid parasiithaigusi esineb suurel hulgal. Ning see on jälle võimalus tegelikkuse moonutamiseks. Internetist võib lugeda näiteks järgmist: „80% haigustest on kas otseselt või kaudselt seotud parasiitide elutegevusega meie organismis… Inimene võib olla enam kui 2000 parasiidiliigi peremeheks” jne jne.

Meid petetakse ja hirmutatakse. Miks siis? Et müüa järjekordseid bioloogiliselt aktiivseid lisandeid, mis olevat võimelised hävitama meie kehas leiduvaid kõikvõimalikke parasiite.

Tegelikult on olemas nakkus- ja parasitaarsed haigused, mis moodustavad 9% üldistest haigestumistest. Mitte kusagil kinnitust leidnud diagnostika ja parasiitide ravi toidulisandite, klistiiride ning nälgimise abil on ühe ja sama petuskeemi lülid.

Mida teha? Endale parasiite hankida on tõepoolest lihtsamast lihtsam. Silitad koera, sööd halvasti pestud köögivilja, korralikult läbipraadimata jõekala, tunned mõnu voblast… Ning kui palju parasiite tuuakse kaasa kaugetest ja väga kaugetest maadest! Seega tuleb end tõepoolest lasta kontrollida selliste kaebuste olemasolu korral: kõhulahtisus, vappekülm, kõhuvalu. Kuid seda arsti juures, kes määrab analüüsid ning valib ravimid.

Suhtu infosse kriitiliselt

Järgi tervislikke eluviise ja ära looda imetervenemisele. Liigu rohkem, toitu mitmekesisemalt, ära suitseta ega kuritarvita alkoholi — need nõuanded on lihtsad, kuid teaduslikult tõestatud.

Suhtu kriitiliselt pakutavasse infosse ning teenustesse ja ära unusta, et on olemas suur hulk inimesi, kes tahavad sinu naiivsust ära kasutada.

ALLUKAS: Delfi
Foto: teachline.ls.huji.ac.il