Täna, 10. detsembril tähistatakse rahvusvahelist vaesuse vastu võitlemise ja inimõiguste eest seismise päeva. Sel puhul peeti Tallinnas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta Eesti lõpukonverents, kus arutleti  ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamise peamiste rõhuasetuste üle.

Mitmetes ettekannetes rõhutati, et kriitilise tähtsusega on juba seegi, et vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest avalikult räägitakse. “Kui 1998. aastal töötasid sotsioloogid välja esimese vaesusvastase arengukava, mõjus see paljudele sobimatu tegevusena,” tõi välja professor Marju Lauristin. “Täna räägime vabalt asjadest, millest 10 aastat tagasi polnud kombeks rääkida.” Siinjuures toonitas Marju Lauristin, et eurotsoonis on Eesti tervikuna vaesemate riikide hulgas. “Paljudes näitajates et roni me mitte viie rikkama Euroopa riigi, vaid Euroopa keskmise poole. Võtku see meilt edueufooriat vähemaks.”

Konverentsil osalenud sotsiaalminister Hanno Pevkur kirjeldas Euroopa aasta jooksul tehtut ning tõdes, et eelkõige on suurenenud teadlikkus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse olemusest ja ulatusest. “Ühe aastaga kõiki vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme ei lahenda, ent heaks näiteks sellest, et piisava tahtmise juures on võimalik inimesi aidata, on näiteks Toidupankade laienemine üle Eesti,” sõnas Pevkur.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu puudutas oma ettekandes rida praktilisi probleeme, millega aasta jooksul on tegeletud. “Kõige suurem vaesuse riskitegur on jätkuvat tööpuudus. Enim teevad muret erialase ettevalmistuseta pikaajalised töötud, noorte tööpuuduse järsk kasv ja puuetega inimeste madal tööhõive,” loetles ta. “Aasta plusspoolele võib kindlasti kanda monopolide hinnapiiramise seaduse, toimetulekutoetuste tõusu ning võlakaitseseaduse.”

Et vaesus pole pelgalt sotsiaalabi või töötuse vähendamise küsimus, vaid laiem ühiskondlike valikute küsimus, kumas läbi kõigist ettekannetest.

“Olgugi et vaesuse kuvand on jätkuvalt seotud kodutu prügikasti-inimesega, on vaesuse nägu tegelikult muutunud,” nentis professor Marju Lauristin. “Tänane vaesus Eestis on pigem näljase ja oma vaesust häbeneva lapse ning väärika elulõpu ootuse kaotanud vanainimese nägu. Samuti kõrgharidusega haridus- või kultuurisektoris töötava üksikema või tööd tegeva suure pere isa nägu. Masu tõestas, et vaesus võib ootamatult tabada igaüht, ka tööl käivat inimest.”

Konverentsil nenditi, et kõike, mis jääb tegemata lapsepõlves, ei korva enam miski. “Laste võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks ja inimeste pikema vormispüsimise, tööhõive ja väärikuse peale kulutatud kroonid on pikemaajaliselt kõige suurema efektiivsusega,” nenditi konverentsi lõpetanud paneelvestluses. “Väheneva rahvastikuga väikse kultuurriigina on meie inimesed meie kõige olulisem ressurss,” sõnastas päeva modereerinud Eesti Koostöö Kogu juht Peep Mühls konverentsi juhtmõtte.

Tänasel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta lõpukonverentsil esinesid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja haridusnõunik Tiia Randma, Poliitikauuringute Keskus Praxis analüütik Andres Võrk, majandusteadlane Andres Arrak, SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud, EAPN Eesti juht Kärt Mere ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik Erkki Bahovski.

2010. aasta on Euroopa Liidus kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Euroopa aasta eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest. Euroopa aasta ülesanne on pöörata tähelepanu vaesusele ning vaesuses elavate inimeste olukorrale, õigustele ja vajadustele ning leida probleemidele lahendusi riigi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundussektori koostöös.

Lisainfo: www.2010againstpoverty.eu