Tuhanded vanad arvutid  Lääne-Euroopast  ja USA-st jõuavad iga päev Lääne-Aafrika sadamatesse (Accra Ghanas; Logos Nigeerias). Sealt liiguvad elektroonikajäätmed edasi kohalikele prügimägedele, kus lapsed ja täiskasvanud neid põletavad ja neist rahateenimise eesmärgil metalle koguvad.

Ghana ja Nigeeria on muutumas Euroopast ja USA-st toodud elektroonikajäätmete prügimäeks. Inimesed, kes neid elektroonikajäätmeid sorteerivad, kurdavad sageli iiveldust, peavalu ja hingamisprobleeme. Taoline ohtlike jäätmete sissevedu arengumaadesse põhjustab pikaajalisi keskkonna- ja terviseriske. Hind metalli taaskasutamise eest on liigagi kõrge.

Eellugu

Arenenud riigid on aastaid lasknud oma ohtlikke jäätmeid arengumaadesse vedada.  Maailmas on piirkondi, mis ongi spetsialiseerunud just jäätmete käitlemisele.

Tänapäeva üks tuntavamaid keskkonnaprobleeme on jäätmete hulga suurenemine. Inimkonna arvukus kasvab ja tarbimise mahud samuti. Suur osa tarbitavast kaubast on pakendatud, mis muudab keskkonnasaaste veelgi tuntavamaks.

Maksimaalse kasumi nimel on esemete eluiga muudetud võimalikult lühikeseks. Suurem osa kodusest elektroonikast on valmistatud sünteetilistest ja raskesti kõdunevatest materjalidest.

1980ndatel aastatel karmistati lääneriikides märkimisväärselt keskkonnanõudeid ja see tõi kaasa illegaalse jäätmeekspordi paisumise -  seda eriti Aafrikasse.  Olgugi, et vahepeal on allkirjastatud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone, mis piiravad või koguni keelavad ohtlike jäätmete vedu arengumaadesse, jätkub illegaalne prahivedu siiani.

Jäätmed, mille ümber töötlemine on ebarentaabel või liiga ohtlik keskkonnale, suunatakse lääneriikide poolt arengumaadesse. Seal korjatakse vananenud tehnikaseadmetest minimaalse keskkonna säästmise ja tööjõu tervisekahjustuste hinnaga välja väärtuslikumad metallid. Muu osa elektroonikast kas põletatakse või jäetakse lihtsalt prügimäele vedelema.

Mõju keskkonnale ja tervisele

Arvutid, televiisorid, raadiod ja telefonid kuuluvad jäätmete hulka, mis tavalisele prügimäele ei sobi. Elektroonikajäätmed võivad sisaldada pliid, kaadiumi, tina, elavhõbedat ja teisi ohtlikke kemikaale. Ka plast, mida elektroonikaseadmetes kasutatakse ei sobi enamasti põletamiseks.

Selliste elektroonikajäätmete algeline käitlemine tekitab tõsiseid terviseprobleeme kohalikele elanikele.

Ligi pool miljonit arvutit jõuab Nigeeriasse iga kuu. Umbes üks neljast arvutist töötab. Ülejäänud müüakse mööda üleriigilist võrgustikku vanarauana maha. See on kõiges jäämäe tipp. Igal aastal toodetakse Euroopas 8,7 miljonit tonni elektroonikajäätmeid. Vaid 25% neist suunatakse ümbertöötlemisele. Ülejäänud elektroonika osas puudub kindel teadmine.

Lisaks arvutitele jõuavad arengumaadesse ka vanad televiisorid ja muu igapäevane elektroonika. Prügimägedel tehnikajäätmed süüdatakse ja lammutatakse laiali.

Aafrikas otsivad purunenud kineskoopide seest metalle juba 6-aastased lapsed. Kogukond, kes selles saastunud piirkonnas elab, kasvab igapäevaselt.

Kasulik äri

Illegaalne elektroonikajäätmete sissevedu Aafrikasse on väga kasulik äri. Vana elektroonika sisaldab palju väärismetalle. Miljoneid tonne elektroonikajäätmeid kaob igal aastal Euroopast ja USA-st. Need ilmuvad taas välja arengumaades. Seda hoolimata rahvusvahelistest keeldudest.

Mõju abiorganisatsioonidele

Suur osa ohtlikke elektroonikajäätmeid saabub Aafrikasse taaskasutamise nime all. Arvuteid uuakse väidetavalt koolide ja haiglate jaoks. 75% saabunud kaubast ei ole tegelikult heategevus, sest saadetud tehnika lihtsalt ei tööta.

Arvuti töökorras olemine ja selle taaskasutusse saatmine vabastab paljudest piirangutest. Kahjuks puudub kontroll välja saadetud vana elektroonika üle. Nii juhtubki, et väärt heategevus seguneb prahimajandusega. Selline prügivedu heidab varju abiorganisatsioonidele ja kõikvõimalikule teise ringi kaubandusele piirkonnas.

Siiski ei ole asi lootusetu. On olemas ka organisatsioone,  mis on endale nime teinud just seoses elektroonika legaalse taaskasutamisega. Computer Aid on saatnud välisabisse 119 000 raali. Need arvutid on jõudnud näiteks Keeniasse ja Tšiilisse. Computer Aid on tegutsenud kokku 10 aastat.

UK-s on see heategevusettevõte registreeritud, kui ametlik jäätmete käitleja. Nemad saadavad mitte töötavad masinad EL jäätmespetsialistide juurde.

Abinõud

Kui vaadata arvutite eluiga, siis 75% saastamisest on tehtud enne, kui masin esimest korda sisse lülitatakse. Saastamist põhjustavad materjalide kaevandamine ja tootmises kasutatavad toksilised ühendid. On selge, et tootjad hakkavad keskkonnasõbralikumat elektroonikat looma alles siis, kui vastupidine võimalus muutub liiga kalliks.  

Tarbijad vahetavad oma arvuteid ja elektroonikat senisest kiiremini ja elektroonikajäätmete mäed kahjuks ainult kasvavad.

Probleem on selles, et miljoneid arvutid luuakse, aga tootjad ei tee enamasti midagi, et hõlbustada nende vananenud toodete käitlemist. Keskkonnakaitsjad on juba pikka aega kritiseerinud sellist käitlemispraktikat ja nõudnud uusi lahendusi.

On oluline keskkonnasaastet ennetada, muutes arvutite tootmise keskkonnasõbralikumaks. Tuleks vältida kaugelt kohale transporditud tehnikat. Taaskasutamine ja käitlemine võiksid toimuda tarbimisega samas piirkonnas. Ennekõike tuleb vähendada tarbimise hulka ja pikendada tehnika eluiga.

Rahvusvahelised konventsioonid:

Baseli konventsioon (1992): rahvusvahelised veod

Rotterdami konventsioon (1998): ohtlike kemikaalidega kauplemine

Stockholmi konventsioon (2001): raskelt lagunevate keskkonnamürkide transportimise ja tootmise keeld