Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 28. oktoobril otsuse, millega lõpetati üheksa aastat kestnud kohtuvaidlus keskkonaühenduste Greenpeace Nordic, Young Friends of the Earth ja üksikisikute esitatud märgilise tähtsusega kohtuasjas, milles väideti, et naftamaardlate uurimislubade väljastamine Barentsi meres rikkus Norra õiguslikku kohustust vältida inimõiguste rikkumisi.

Kuigi kokkuvõttes rikkumist ei leitud, rõhutas EIK, et riigil on keskkonna ja kliimamuutuste kontekstis kohustus läbi viia asjakohane, õigeaegne ning põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mis põhineb parimal saadaoleval teadusel. Vaidlusaluste uuringulubade keskkonnamõjude hindamine oli küll kohtu sõnul puudulik, eelkõige kliimamõjude osas, ent kuna naftatootmist nendes kohtades saab Norra õiguse kohaselt hilisemates loamenetluse etappides efektiivselt veel ära hoida, siis inimõiguste rikkumist kohtu hinnangul praegu ei esinenud.

Märgilisena kinnitas EIK otsuses, et valitsustel on õiguslikult siduv kohustus hinnata globaalsete „allpool tootmisfaasi“ (downstream) ehk kütuse põletamisest tulenevate heitkoguste mõju kliimale enne uute fossiilkütuseprojektide heakskiitmist (p 324). Fossiilkütuseprojektile luba andes tuleb riigi ametiasutusel hinnata, kas tegevus on kooskõlas nende riiklike ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega võtta tõhusaid meetmeid kliimamuutuste kahjulike mõjude vastu (p 319). Kohus rõhutas ka, et kliimakaitse peab olema oluline kaalutlus konkureerivate huvide tasakaalustamisel (p 316).

Sarnaselt 2024. a KlimaSeniorinnen'i kohtuasjale EIK-is, ei tunnistanud kohus üksikisikute, sh noorte Saamide kaebeõigust, kuid andis kaebeõiguse keskkonnaühendustele Greenpeace Nordic ja Young Friends of the Earth, kes tegutsevad üldsuse ja tulevaste põlvkondade huvides – ning Young Friends of the Earthi puhul ka oma 13-25 aastaste liikmete huvides – eesmärgiga tagada tõhus kliimakaitse.


Otsus Greenpeace Nordic jt vs. Norra 

Rahvusvahelise keskkonnaõiguse keskuse kommentaar. 

Tegemist on järjekordse kliimavaldkonnas märgilise otsusega rahvusvaheliselt kohtult. 

Sarnased artiklid