Euroopa Liidu loomaaedade uuring “EU Zoo Inquiry 2011” hindas 21 riigi 200 loomaaia vastavust kohalikele ja Euroopa seadustele.

Loomakaitseorganisatsioon Born Free ja Euroopa loomakaitsjaid ühendav võrgustik ENDCAP avaldavad täna järgmised viis raportit, millede seeriaannab täpse ja mahuka sissevaate Euroopa loomaaedade olukorda ja tegevusse. Täna avaldatavad raportid käivad Prantsusmaa, Austria, Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Euroopa Liit on tunnistanud küsimuse tähtsust, pannes direktiivi tasandil paika loomaaedade miinimumnõuded, mis hakkasid kehtima 2002. aastal (direktiiv 1999/22/EÜ). Vaatamata sellele tuvastas loomaaedades tehtud uurimine, et mitmed Euroopa loomaaiad ei täida direktiivi nõudeid ega küüni liikide kaitsele esitatavate standarditeni.

Hiigelsuured erinevused loomade elutingimustes

„Loomaaedadele nõuete kehtestamine ja vangistuses peetavate metsloomade kaitse on iga liikmesriigi enda vastutusalas ning sõltub riigi tahtest, teadmistest, kogemustest ja võimalustest,“ selgitab loomaaedade uuringu esindaja Daniel Turner.

„See on viinud hiigelsuurte erinevusteni loomade elutingimustes, kuna mitmes riigis ei suudeta nõudeid tegelikult rakendada ega nende järgimist tagada," lisas ta.

Uuring kinnitas Turneri sõnul, et loomaaiad üle Euroopa ei täida riigisiseste õigusaktide ja Euroopa direktiiviga pandud kohustusi. Sellest tulenevalt elavad miljonid loomad tuhandetes Euroopa loomaaedades väga kehvades tingimustes. 

Alates 2005. aastast nõustuti direktiive täitma

„ENDCAP ja Euroopa kodanikud leiavad, et sellise olukorraga ei tohi leppida. Meie uuringu eesmärk on leida ja teha avalikuks selle põhjus,“ ütles Turner

Enamik ELi riikidest pidid tagama alates 2005. aastast alates täitma nn loomaaiadirektiivi (1999/22/EÜ) põhinõuete täitmise samuti pidid riigid seadusega panema loomaaedadele kohustuse säilitada elustiku mitmekesisust, tõsta inimeste teadlikkust  ja hoida loomi tingimustes, mis vastavad nende vajadustele.

Eesti loomaaedades tuvastati eelkõige järgmised puudused:

1) Loomaaiadirektiivi kohaselt peavad loomaaiad panustama liigikaitsesse. Loomakaitseseadus sellist nõuet ei sisalda. ELSi arvates peaks seaduses eristama loomaaedasid, mis tegelevad üksnes koduloomade ja põllumajandusloomade näitamisega, nendest loomaaedadest, mis näitavad looduses elavaid liike. Eestis näidatakse metsloomi loomaaedades hariduslikul eesmärgil, mis peab loomaaia tegevuses olema olulisel kohal, kuid see ei saa olla loomaaia eksisteerimise ainsaks põhjuseks. Oluline roll peaks olema liigikaitsel.

2) Loomaaia tegevusluba antakse tähtajatult, arvestamata seda, et uute loomade lisandumisel loomaaia kollektsiooni ei pruugi loomaaed enam vastata talle esitatavatele miinimumnõuetele. Puudub regulatsioon loomaaia tegevusloa muutmise kohta. Kui loomaaed rikub pikema aja vältel nõudeid, siis puudub võimalus loomaaia sulgemiseks, samuti ei ole riigil nägemust, mis saab sellisel juhul loomadest. Loomakaitseseadust järgi saab loomaaia tegevusloa kehtivuse peatada, mis tähendab seda, et loomaaed ei saa avalikkusele loomi näidata. Siiani ei ole Eesti ametivõimud seda võimalust kasutanud.

3) Loomaaedades elavad paljud loomad kehvades tingimustes, vaatamata sellele, et tingimuste oluliseks parandamiseks ei ole tarvis teha suuri kulutusi. Näiteks saab loomade keskkonda rikastada varjumiskohtade, okste või mänguasjade lisamisega aedikutesse. Tihtipeale ei arvestata looma aedikus pidamisel looma liigiomast käitumist, näiteks puudub loomal ronimis- või kraapimisvõimalus.

4) Järelevalveasutused ei kontrolli regulaarselt loomaaedades peetavate loomade pidamistingimusi või on kontroll puudulik. Avalikkusele ei ole selge, millise asutuse poole saab kaebusega pöörduda. Inspektoritel puuduvad teadmised ja ettevalmistus hindamaks loomaaialoomade heaolu ja tervist (eelkõige mis puudutab loomadele liigiomase käitumise võimaldamist ja loomade psüühilist tervist).

Koostatud raportite eesmärk on osutada probleemidele, mis seonduvad liikide kaitsega mõnedes riikides, ning tagada parem loomaaiadirektiivi täitmine nii Euroopa Liidu kui riigi tasandil rohkem kui 4000 loomaaias üle Euroopa.

Nüüdseks kümnes avaldatud raportis tulevad esile järgmised probleemkohad:

•    Enamikus ELi riikides ei rakendata loomaaiadirektiivi tõhusalt, kuigi kohustus selleks hakkas kehtima 2005. aastal (25 liikmesriigile).
•    Paljud loomaaiad ei vasta nõuetele ja neis hoitakse loomi ebasobivates tingimustes.
•    Enamiku riikide pädevatel võimuesindajatel pole piisavaid teadmisi ega oskusi, rakendamaks ellu loomaaedadele esitatud nõudmisi ja teisi loomakaitsega seotud seadusi.
•    Vaid vähestel loomaarstidel on vajalikud teadmised, koostamaks neilt tellitavaid ekspertiise loomade elutingimuste kohta.

Rahvusvaheline loodusliku loomastiku kaitsega tegelev organisatsioon Born Free Foundation ja ENDCAPi liikmesühendused teevad tihedat koostööd liikmesriikide parlamentidega, et leida tegutsemisviisid ja välja töötada tegevuskavad, mis peaksid kõrvaldama uurimise käigus tuvastatud puudused.

Uuringukodulehekülg  avati 2. veebruaril, kui avaldati esimesed raportid, mis käisid Bulgaaria, Rumeenia, Küprose, Kreeka ja Iirimaa kohta.