• Nurmenukkude otsing sai alguse Eestist ja levib üle kogu Euroopa (43)
    12. mai 2021

    Mis põhjustab nurmenukkude kadumist niidualadelt? Ainumas ja õige vastus on - üleniitmine. Kevadise taimena suudab nurmenukk oma õied püsti ajada maikuuks, kui muu rohurinne veel madal, pakkudes silmailu nii noorele kui vanale. Paraku on inimestel saanud haiguslikuks vajaduseks hakata miitma koheselt kui muru kasvama hakkab, purustades oma tegevusega ka nurmenuku haprad õied.

    Et teadvustada nurmenuku, kui indikaatorliigi seisukorra halvenemist, võeti ette nurmenukkude kaardistamise projekt, mis juba kolmandat hooaega üha edukamalt rahvast hõlmab.

    Miks kutsuti ellu nurmenukkude otsimise projekt? Selleks, et ühiselt koguda andmeid nurmenukkude kasvukohtade ja arvukuse kohta. Teisalt tekib nurmenukke otsival inimesel ka isiklikum suhe selle taimega ja tekib eeldus, et nurmenukke ei niideta enam kergekäeliselt ära. Kodanikuteaduse kampaania "Eesti otsib nurmenukke" toimub meil teist aastat, sel aastal on algatus levinud aga üle Euroopa. Võimalus võistelda naabermaadega annab hoogu meie nurmenukuleidjatele.

    Kuidas leida nurmenukku. Kõigepealt mine kodulehele "Eesti otsib nurmenukke" ja tee asi endale selgeks. Siis, kui õue satute, vaadake teraselt ringi, ega kuskil mõnda nurmenukku kasvamas pole. Nurmenuku leidmise kirjeldamisel on abiks GPS- koordinaate määrata võimaldav seade ja pildistamist võimaldav seade. Tänapäevases nutifonis on need lahendused ilusti olemas. Nurmenukk fikseeritud, siis saab nurmenukuvaatluse kirja panna. Auhindu ei pakuta, kuid hea tuju loob teadmine, et oled kaasa löönud kodanikuteadusprojektis.

    Seejärel võid vaadata, kuskohas Euroopas veel nurmenukke kasvamas on. Eesti nurmenukuleidjad tutvustasid oma tegevust  sel nädalal Tallinna Botaanikaaias.

     Kohal viibis ka Bioneer. Vaata, kas meie kaamera ette jäi nurmenukke.

    LOE VEEL
  • Bioneer osales Tallinna prügijooksul (6)
    09. mai 2021

    8. mail sai Bioneer 13-aastaseks. Tähistasime sünnipäeva Tallinna prügijooksu reeglite järgi. Prügijooksu võib teha ka kõndides.

    Prügijooks ehk plogging ehk mõnusas eesti keeles kõkutamine on 2016. aastal Rootsis ultrajooksjate poolt algatatud keskkonnateadlik liikumistrend: liikuja eesmärk on teel ettejääva prügi korjamine, et see hiljem nõuetekohaselt ära anda.

    Lisaks jooksmisele läheb arvesse ka käimine, kepikõnd, rattasõit või mõni muu motoriseeritud abita liikumisviis. Alampiiriks on 3 km, ülempiir puudub.

    Bioneeri toimetuse liikmed korjasid prügi koos erakonnaga Eestimaa Rohelised. 

    Kõkutamise juures on kõige toredam see, et jalutajad või jooksjad võivad minna just sinna, kuhu nad tahavad minna, valida ise tempo ning marsruudi. Ainus tingimus on, et üles tuleb korjata seda prügi, mida liikudes leitakse. Prügi võib korjata ka koeraga või lapsega jalutades, tervisejooksu tehes või töölt koju kõndides. Igal juhul teeb kõkutaja keskkonnale heateo.

    Bioneeri toimetuse kokku korjatud prügis oli kõige rohkem pudelikorke, suitsukonisid, klaasikilde ja kommipabereid. Leidsime ka ühe töökorras haamri.

    Head kõkutamist!

    Tallinna prügijooksu algatusega saab liituda 14. maini.

    LOE VEEL
  • Nokust Kakerdajani - uudse helkurraja avamisega tähistati kindlustusfirma juubelit (36)
    11. detsember 2020

    Noku lõkkepaigast Kakerdaja rabani viiv kolme kilomeetrine helkuritega märgistatud rabarada ehitati ERGO kindlustusfirma toel. Alates eilsest on Järvamaal asuvas Kakerdaja rabas avatud helkuritega märgistatud loodusrada, mis võimaldab ohutut rabamatkamist taskulambi olemasolul ka pimedal ajal. Et säästa loodust valgusreostusest otsustati ERGO kindlustuses helkurmärgistusega raja kasuks. Raja avamisega tähistab kindlustusfirma oma 30dat sünnipäeva. Ohtra helkurvarustusega varustatud rada on juba leidnud kasutajaid.

    „Kuna koroonapandeemia on välistanud suuremad koosviibimised, samas individuaalne tervisesport on soositud, kingime oma töötajatele ja laiemalt kogu Eestile helkuritega märgistatud matkaraja, kus on alati turvaline, ka õhtupimeduses jalutada – seda enam, et rabamatkamisest on saanud justkui uus rahvussport. Helkurlahendusega soovime luua senisest enam võimalusi värskes õhus keha ja meel ärksana hoida,“ ütles ERGO kindlustuse tegevjuht Marek Ratnik.

    Kohal oli Päästeliidu ja ESTSAR operatiivgrupi esindaja Ragnis Topkin, kes jagas kasulikke soovitusi pimedal ajal matkamiseks:

    „Öine pime mets on hoopis midagi muud kui päevane – ta on õhu poolest erinev, pilt on erinev, isegi lõhnad on erinevad -, nii et soovitan minna. Vastavalt ilmastikuoludele pane matkale minnes selga õige varustus, võta kaasa seljakott, kuhu sisse võiks minna veepudel, natuke näksimist, täislaetud mobiiltelefon, vile ja pikemale seiklusele minnes ka matkanuga. Kuna talvisel ajal läheb kiirelt pimedaks, võta kaasa taskulamp, kuid eelnevalt veendu, et selle patareid oleks täis. Kui lähed üksinda metsa, siis võiks taskulampe olla isegi kaks, sest mõned taskulambid võivad külmades oludes otsad anda,“ rääkis Topkin.

     

    LOE VEEL
  • Loomaaia Kõrvitsapidu (54)
    05. november 2020

    Külastajatel oli huvitav jälgida, mida loomad kõrvitsatega ette võtavad: kes kaevub kõrvitsasse, kes veeretab seda kui palli, kes astub kõrvitsa lihtsalt puruks, et mugavam oleks suhu pista. Tegemist on loomade elukeskkonna rikastamise päevaga Tallinna loomaaias.  Bioneer.ee poolt käis üritust uudistamas tubli ja järjekindel vabatahtlik Koidula Kliimann.

    LOE VEEL
  • Ilma poe avamine (34)
    26. september 2020

    Ilma pood avas uksed 26.septembril kell 11.00 aadressil Soo tn. 42.

    Ootame kõiki omale külla! Tule uudistama ja too oma pakend kaasa, et täita seda paremaga. PS. Meil oleks hea meel, kui saaksite oma purgi meie purgipanka annetada; see võib olla klaas- või plastpurk, pestud ja kaanega. Muudame jäätmeteta elustiili meie kõigi jaoks mugavaks ja lihtsaks.

    Mida poes pakutakse, võib näha Bioneeri galeriis.

    LOE VEEL
  • XV Tallinna #DISAINIÖÖ festival (40)
    15. september 2020

    Ajastul, mil potentsiaalselt planeeti risustav uus toode võiks jääda tegemata, tuleks disaineritel keskenduda eelkõige esemetele ja teenustele, mis aitavad lahendada mingit probleemi, kriisi; mis teeks meie elu ohutumaks, mugavamaks ja meeldivamaks. Toodetele, mis on funktsionaalsed ja teenustele, mis kaitsevad meie tervist ja aitavad hinnalist aega kokku hoida. Disaini seostatakse liiga palju ainult esteetika ja glamuuriga. Hea vorm ja ilu peaks kindlasti olema hästi funktsioneeriva ja nutika toote lahutamatud kaaslased. Aga eelkõige peaks toote disainimisel ja tootmisel lähtuma inimeste vajadusest või sotsiaalsest tellimusest.

    Disainiöö kõige pidulikum sündmus on kindlasti Eesti Disainiauhindade väljaandmine, mis võimaluse korral toimub 18.septembril ja kus antakse välja ka Eesti Disainerite Liidu tootedisainiahind BRUNO. Eesti Disainiauhindu korraldab Eesti Disainikeskus koos EDL, ADC*Estonia ja Teenusmajanduse Kojaga. Valitakse välja parimad tootedisaini, graafilise disaini, veebidisaini, teenusedisaini ja noore disaineri kategoorias. BRUNO tootedisaini auhinna nominente saab näha alates 14.09 Põhjalas, ühine auhindade näitus avatakse nädalaks Viru keskuses 21.septembril. Avaldatakse disaini aastaraamat ja nominente tutvustatakse erinevates meediakanalites. Toimuvad ka mitmed Disainiauhindadega seotud tagasiside seminarid ja töötoad.

    Tavapäraselt kuuluvad festivali programmi erinevad jututoad / Design Talks / nagu Mina olen Disainer ning Pecha Kucha õhtu, kus esinevad tuntud Eesti disainerid.

    Disainikoolide näitus, mis toimub seekord Põhjalas, kõrvutab ka seekord kohalikke ja välismaiseid disaini kõrgkoole. EKA ekspositsioonis saab näha suuremat läbilõiget tootedisaini kateedri töödest ning ka värsket paekivist toodete kollektsiooni.

    Oleme mõelnud ka lastele. Disainiöö lasteprogramm keskendub vaba mängu situatsioonide loomisele. Ehituspood on uus mänguasjapood. Lasteprogramm aitab luua mänguvõimaluste ehituspoe materjalidega, mis võimaldab lastel ja ka täiskasvanutel, eriti disaineritel, näha mängupotentsiaali igapäevastes vahendites. Töötoa kontseptsioon on loodud võttes arvesse laste kultuuri ja mänguteooriaid.

    LOE VEEL
  • Mustamäe aia õiteilu (36)
    02. september 2020

    Mustamäe aed tegutseb teist hooaega Ehitajate tee 82 kinnistu territooriumil. Ehitajate tee 82 asub ka Mustamäe Päevakeskus, mis tegeleb kohalike vanurite aja veetmise ja toitlutamisega ja Mustamäe Avatud Noortekeskus mis tegeleb kohalike noorte aja veetmisega. Mustamäe kogukonnaaed tegutseb krundi läänepoolsemas osas.

    Kogukonnaaia tegevusest võtavad osa ligikaudu 30 inimest, suurem osa neist pensioniealised. Mustamäe aednikud on rajanud pea 40 kõrgepeenart, kus igaüks oma äranägemise järgi kas toidutaimi, lilli või koguni puuistikuid kasvatab.

    Selliseid kogukonnaaedu on Tallinnas kümmekond. Neist kuulsaim on juba kolmandat aastat tegutsev Laagna aed. Tuntust on kogunud ka Põhjala aed, kus lisaks taimedele peetakse ka kanu.

    Selles galeriis on pildid kahest päevast, 19. augustist, kus säras päike ja 31. augustist, kus sadas vihma ning esines duo Must tuul.

    LOE VEEL
  • Tallinna uute suruõhugaasibusside teeleminek (32)
    26. august 2020

    Tegemist on vaieldamatult viimaste aastate suurima keskkonnasõbraliku uuendusega Tallinna ühistranspordi ajaloos, mis aitab oluliselt vähendada heitmekoguseid transpordisektoris ning on osaks Eesti Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamisest transpordisektoris. Uued bussid on sõitjale mugavad, reisijail on võimalus bussisõidu ajal oma nutiseadmete laadimiseks kasutada USB pistikut.

    350 biometaanil sõitva bussi liinile jõudmisel väheneb CO2 linnaõhku paiskamine ca 25 000 tonni võrra aastas, mis on hinnanguliselt võrreldakse 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto aastase heitmekogusega. Ühtlasi väheneb ühistranspordi sõltuvus diiselkütusest ligikaudu 9 miljoni liitri võrra aastas.

    25. augustil Noblessneri parkimisalal toimunud uute busside tutvustamisel käis kohal ka Bioneer. Noblessneri sadamas sai tutvuda uute gaasibussidega, vaadata teadusteatrit, kiusada linnaametnikke ja bussikoondise inimesi küsimustega ja maitsvat smuutit.

    LOE VEEL
  • Loodusretk Maarjamäel 13.06.2020 (57)
    18. juuni 2020

    Maarjamäe paekallas on Tallinnas Põhja-Eesti klindi kõige kõrgem ja paremini jälgitav osa. Silmapaistvaim osa paekaldas on Suhkrumäe paljand. Väljakujunenud kõrgel astangul võib näha kambriumi ja ordoviitsiumi kivimite ilmekaid paljandeid. Astangu suhteline kõrgus on maksimaalselt 30 m, absoluutne kõrgus 47 m.

    Maarjamäe klindil asuvloopealne on kasvukohaks väga väärtuslikele taimekooslustele, kuhu kuuluvad mitmed haruldased taimeliigid nagu aasnelk, püstkivirik ja alpi nurmikas. Lisaks väärtuslikele elupaikadele nagu loopealne ja klint asub siin ka klindialune mets. Pangamets on suhteliselt noor, vanimate puude vanus on ca 100 aastat.

    Loodusretkest võttis osa Bioneeri vabatahtlik kaasautor Koidula Kliimann, kelle tehtud pilte te siinses galeriis kohtate.

    LOE VEEL