• Hõimupäevade ja looduslike pühapaikade näituse avamine (40)
    10. oktoober 2019

    Tallinnas on näitus esimest korda ning see sündmus avab ühtlasi 2019. aasta hõimupäevad.
    Välja on pandud ülesvõtted soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikade ülesvõtetest.

    Eestlased ja meie lähemad ning kaugemad hõimlased näevad looduses liitlast. Oleme pühapaikades kaitsnud loodust mäletamata aegadest peale. Pühad paigad omakorda on aidanud edasi kesta meie keelel, kultuuril ja inimestel.

    Uurali rahvaste loodusmaastikud ulatuvad Saamimaa tundratest Ungari pustadeni ning Siberi põlistaigast Läänemere noorte laidudeni. Samavõrra mitmekesine on meie pühapaikade asukoht ja vorm. Pühad ja puutumatud järved, jõed, lätted, mäed, puud, koopad ja kivid on omased meile kõigile. Sarnased on ka siin järgitavad tavad, kombetalitused ja kohati isegi palved ja loitsud. Uurali rahvad on hõimlased keele poolest, kuid samavõrra ühendavad meid loodususund ja pühapaigad.

    Näituse panid kokku Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA, tekstid koostas Ahto Kaasik. Teostas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Näitusel välja pandud ülesvõtted on valitud Maavalla hiite kuvavõistlusele saadetud tööde hulgast. Hiite kuvavõistlus toimub ka tänavu. Võistlusele saadetud töödega saab tutvuda ja võistlusel osaleda aadressil www.maavald.ee/kuvavoistlused.
    2019. aasta hõimupäevad on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.

    Tutvuge lähemalt hõimupäevade kavaga.

    Jälgige hõimupäevade käiku sotsiaalmeedias.

    Näituse korraldajad: MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Tallinna Botaanikaaed.

    LOE VEEL
  • Kalafestival Parditiigi pargis (46)
    08. oktoober 2019

    Kalafestivalil jagati tasuta laiali Vladislav Koržetsi poolt keedetud kalasuppi. Supil oli suur populaarsus, kõik tahtjad ei pääsenudki löögile. Suur populaarsus oli ka parklal. Tallinlane ei või käia paarisadat meetrit jalgsi, vaid peab igale poole oma metallist kodulooma kaasa võtma. Parkijate vahel toimus päris mitu tüli ja vähemalt ühel juhul kajas lähedaste majade vahel ka ropusõnalisi dialooge.

    Külastajatele pakuti kalapüügivarustust, suitsukala, lihtsalt kala, pirukaid, plastmassist mänguasju ja muud söödavat. Hoolimata tibutavast vihmast valitses päris korralik tunglemine, enamus külastajaid olid keskealised või venekeelsed. Ühel turskel vuntsidega venekeelsel mehel oli väga hea kalaõnn või teada mingid erilised püüginipid, igatahes püüdis ta lühikese aja jooksul välja 3 kala. Teised pidid enamasti jääma tühjade kätega. Teadjad oskasid rääkida, et need kalad, mis festivali ajal püüdmata jäävad, püütakse entusiastlike kalameeste poolt välja järgnevatel päevadel. Parditiik pole Tuurale looduslik elupaik ja seetõttu on kaladele parem, kui nad võimalikult kiiresti välja püütakse.

    Lauri Laatsi, linnaaosavanema sõnul pole üritus ette võetud just kalade ja kalapüügi pärast, vaid selleks, et luua kokkuhoidev kogukond, kes suudaks seista oma linnaosa eest. Selles osas üritus oma eesmärki täitis - kohale tulnud vestlesid omavahel innukalt.

    Kohal viibisid ka Tallinn Fish save liikumise aktivistid, kes tuletasid meelde kalade üldist olemust, seda, et kalad tegelikult tunnevad valu ja on üsna intelligentsed olendid. Veest välja püüdes ootab neid aga pikaajaline lämbumine. Ja teine aspekt - praegusajal on vees nii palju reostust, kalad toiduahela lõpptarbijana söövad selle endile sisse ja see akumuleerub neis. Inimene, süües kalu sööb endale sisse kõik need nähtavad või halvasti nähtavad mikroplasti või raskmetallide osakesed.

    Kalamehed ja külastajad kalaaktivistide üleskutsest ennast häirida ei lasknud. Küll oli märgata hoolsalt omavahel suhtlevaid inimesi. Piisavalt palju oli ka suitsetajaid, kes küll väga usinalt oma konisid prügikasti suskasid. Hoopis teistmoodi käituvad suitsetajad näiteks Szolnoki peatuses kud neljaminutilise bussiooteaja jooksul jai märgatud 3 koni maha viskavat inimest.

    LOE VEEL
  • Linnaaianduse lõikusseminar (25)
    07. oktoober 2019

    Võtame kokku eduka aiandusaasta - arutame, kuidas õnnestus peenarde ja kasvuhoone ehitamine ilma klaase ja sõrmi lõhkumata, kui pirakaks kasvasid porgandid ja kui kõrgeks kogukonnatunne, mis sai jalutamaläinud taimedest ja mis oli meeldejäävaim aiasündmus.
    Vaatame ka tulevikku - visioneerime, ajuründame kogukonnaaianduse võimalikke arenguid ja paneme paika “külvikalendri” järgmiseks hooajaks.

    Üritusele osalesid praegused linnaaednikud ja ka uued huvilised, kes tahavad end niisama harida või ka ise järgmisel aastal osa võtta söödavate taimede kasvatamisest Tallinnas.

    AJAKAVA

    18.00-18.15 Ülevaade linnaaiandusest Tallinnas (esitlevad Maria Maria Derlõš & Anu Kägu)

    18.15-19.15 Kogukonnaaedade tutvustused laudkondades
    Kolm 20 min vooru. Seminari külalised saavad valida kolm kõige enam huvipakkuvat kogukonnaaeda ning vabas formaadis tutvuda ja suhelda aia eestvedajaga. Laudkonnad jaotuvad järgmiselt:

    (1) Laagna, Pae ja Priisle aed - Anton Küünal
    (2) Põhjala aed - Liis Serk
    (3) Ameerika ja Aafrika aed - Elisabeth Sinipalu
    (4) Ülikooli aed - Elisa-Johanna Liiv
    (5) Pelgu aed - Martin Pennaste
    (6) Mustamäe aed - Janek Jõgisaar

    19.15-19.30 Paus

    19.30-21.00 Paneeldiskussioon linnaaedade vōlude, valude ja tuleviku teemal. Arutelus osalevad: Liis Pihl - MTÜ Rabarber, Liis Serk - Põhjala linnaaed, Anton Küünal - Laagna aed, Lasnaidee/Ласнаидея. Modereerivad: Maria Derlõš & Anu Kägu

    LOE VEEL
  • Roheline ring ümber Tallinna vanalinna (59)
    01. oktoober 2019

    Tallinna vanalinna ümbritseb kaunitest parkidest ja aedadest koosnev roheline vöö. Linnulennult vaadates moodustub ümber Toompea justkui roheline süda, mis pakub rohkelt võimalusi hetkeks linnakärast loodusesse varjuda. Siin kasvavad ka Tallinna vanimad puud, sealhulgas 370-aastane Christian Kelchi pärnapuu Niguliste kiriku kõrval. Loodusretkel „Vanalinna roheline ring“ on võimalik lähemalt tutvuda vanalinna loodusväärsustega ning avastada looduse ja ajaloopärandit, mida on huvitav teada igal linnakodanikul.
     
    Matka marsruut: Virumägi (Musumägi)- Uus Turg ja Tammsaare park – Kanuti aed – Margareeta aed – Rannavärava mägi (Skoone bastion + vaade Põhja puiesteele) – Tornide väljak – Kitseaed – Toompark – Lindamägi - Hirvepark – Falgi park  – Vabaduse väljak – Harju haljasala – Harjumägi – Komandandi aed – Taani Kuninga aed - Kuberneri aed – Piiskopi aed. Loodusretke giidideks oli Marika Johanson (eesti keeles) ja Svetlana Gornostajeva (vene keeles). Loodusretkel läbitud teekonda võib iga huviline ka omaette jalutuskäiguna ette võtta. Selleks on abiks see fotoseeria.

    LOE VEEL
  • Kliimastreik 27. 09. 2019 (32)
    29. september 2019

    Reedel, 27. septembril, ühendasid miljonid noored ja vanad üle maailma jõud ning streikisid kliima nimel. Me jätsime pooleli oma igapäevatoimetused ja tulime tänavale, et nõuda rahumeelse protesti teel planeedi hävitamise lõpetamist. Meie sõnum võimuorganitele on lihtne - võtke kuulda teadlasi ja hakata tegutsema enne, kui on hilja.
     

    LOE VEEL
  • Kopli Raud, Tallinna harjutus suurõnnetuse puhuks (60)
    27. september 2019

    Õppuse korraldaja, Eesti Raudtee turvajuhi Marius Kupperi sõnul sujus õppus oodatust paremini, reisi- ja kaubarongi kokkupõrkes viga saanud kannatanud said kiiret ja asjatundlikku esmaabi ning päästa õnnestus ka rongi alla jäänud inimese elu. Kuuldavalt esines ka mõningaid puudusi, näiteks ei saanud aru esimesena keemialuuret tegev päästja, et dokumente, mis tõendavad, mis veosega on tegu, leiab rongijuhi juurest. Tegelikku keskkonda õppuse käigus ei reostatud, mahavoolanud kemikaale markeeris tavaline vesi.

    Õppuse kannatanud nägid välja küllaltki realistlikud, õppust pealtvaadanud ametnikud ja külalised mitmelt maalt said jälgida päästeametnike tegevust mitmel rindel. Peamine raskus õppeavarii likvideerimisel on päästjatel. Kiirabi lubatakse tegutsema alles hiljem. Ka tegelevad päästjad ka kannatanute transpordiga. Kokku osales õppusel üle 30 erineva kriisimeeskonna. Püstitati välihaigla telk, kohale tuli ka raudteepääste erimasinad.

    "Õppuse põhiline eesmärk oli situatsioon niivõrd reaalselt läbi mängida kui võimalik ning jälgida, kuidas toimuvad juhtimisotsused," selgitas Kupper. Nüüd seisab ees põhjalik analüüs, korraldajad teevad nähtust järeldused ja korrektuurid, et võimalikeks päriselu juhtumiteks hästi valmis olla. "Siiski võin juba täna kindlalt öelda, et Eesti ametkondade kriisivalmidus on hea."

    Eraldi ülesandeks oli õppuse korraldajatele kohalike inimeste ja turistide evakueerimise korraldamine Telliskivi piirkonnast, kuhu hakkas õppuse legendi järgi levima mürgine keemiapilv.

    "Politseinikud reaalselt kedagi ei evakueerinud, kuid käisime läbi kogu päästeameti etteantud ohualasse jäänud piirkonna ning kaardistasime inimesed, kes vajanuks reaalse sündmuse korral evakueerimist," rääkis Põhja prefektuuri kriisireguleerija Janek Laaneväli. Peamine katsumuskoht politsei jaoks oli nähtamatu ohuga silmitsi seismine ehk saastunud keskkonnas töötamine, mida igapäevatöös ette ei tule. "Õppus õnnestus meil hästi, sest reageerijad oskasid ohuolukorda ära tunda ja selles olustikus vastavalt töötada. Veel soovime tänada inimesi mõistva suhtumise eest, sest õppuse ajal pidi politsei ajutiselt sulgema ka liikluse," lisas Laaneväli.

    Õppuse "Kopli raud" näol oli tegemist viimase kaheksa aasta jooksul toimunud suurima harjutusega raudteel, kus mängiti läbi erinevad situatsioone, nagu inimeste päästmine kokkupõrke läbi teinud reisirongist, keemiaõnnetuse likvideerimine õnnetusse sattunud kaubarongist kui ka inimeste evakueerimine piirkonnast. Kuna õppus toimus Tallinna linnas, oli kasutusse minevate päästemeeskondade arvukus ja tegutsemine kiirem kui näiteks Valgamaal toimuva õnnetuse korral.

     

    LOE VEEL
  • Kliimaneutraalsuse konverents (39)
    16. september 2019

    Konverentsil esinesid erialateadlased nii Eestist kui Euroopast. Ettekannete sisu kippus olema küll veidike rohepesu poole kalduma. Kuid kõik kuulajad kuulasid ürituse lõpuni. Sest peaminister ja ekspresident Arnold Rüütel kuulasid mõlemad kõik ettekanded lõpuni, ei lahkunud ka muu publik saalist, ehkki kuulajate näos oli näha ilmseid tüdimuse märke.

     

    LOE VEEL
  • Tallinna Loomaaed 80 (48)
    30. august 2019

    Külastuspäeva tumestas kellegi hoolimatu tegu - nimelt jäeti loomaaia territooriumile pahatahtliku külastaja poolt merisiga.

    Loomaaia sünnipäev õnnestus, hea ilm kutsus kohale palju huvilisi, nauditi kontserti, osaleti töötubades, käidi ekskursioonidel. Nagu ütleb peo kohta kohal viibinud Koidula Kliimann: "Pidu oli tore. Ilm oli ilus, rahvast oli palju ja peoplatsil toimus pidevalt midagi. Kõikjale jõuda oli raske aga midagi fotokaamera ette jäi." Tema väga häid fotosid võite selles galeriis uudistada.

    LOE VEEL
  • Avati Õismäe terviserada (23)
    28. august 2019

    Ehkki rada oli huviliste jaoks avatud juba palju varasemalt, valmisid nüüd ka parklad ja paigaldati suunamärgid, Avamise puhul korraldati rajal tervisepäev, mille kavas olid lastejooksud, vabaklass, kontsert ja palju muud huvitavat. Lisaks toimus ka on kepikõnni trenn koos treeneriga ning kohapeal oli võimalik tasuta laenutada keppe. Kõik lastejooksus ning vabaklassis osalejad said mälestusmedalid.

    Õismäe raba terviseraja ehitustööde mahus rajati 4 m laiune ning 3260 m pikkune sõelmetest kattega kergliiklustee. Lisaks ehitati veel välja sõelmetest kattega ühendusteed Vana-Rannamõisa teelt ning Vabaõhumuuseumi teelt. Raja mugavamaks kasutamiseks rajati parklad Vabaõhumuuseumi tee ja Vana-Rannamõisa tee äärde, algul planeeritust väiksemad. Terviserajale, parklatesse ning juurdepääsuteedele paigaldati LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus. Objekti lepinguliseks maksumuseks kujunes 828 000 eurot.

    Idee Õismäe rabasse valgustatud terviseraja ehitamiseks pärineb kohaliku Lions klubi poolt, kes oli aktiivselt osalemas ka avamisürituse korraldamisel. Terviseradade rajamisega alustati 2018. aasta kevadel. Terviserajal on esinenud probleeme lahtiselt jooksvate koertega, kes ründavad sportijaid ja metsatukas seni elada üritavaid loomi.

    LOE VEEL
  • Eesti Looduse Päev (56)
    20. august 2019

    2019. aasta Eesti Looduse Päeva tunnuslauseks on„Tunne kodumaa loodust ja kultuuri“. Päeva pidulikku tähistamist Iisakus korraldasid Eesti Looduskaitse Selts ja Looduse Omnibuss koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Külastati Alutaguse rahvuspargi vaatamisväärsusi, nagu Vasknarva, Kuremäe klooster, Iisaku muuseum, Looduskeskus, Peipsi järve rand,

    Eesti looduse päeva toimumisaeg augustikuu kesksel nädalavahetusel on seotud ka Eesti esimese kaitseala, Vaika linnukaitseala sünniga – just sealt algas 109 aastat tagasi augustikuus merelindude kaitse Vaika saartel, tänases Vilsandi rahvuspargis. Sealt, kõige läänepoolsemast rahvuspargist tõi tervituse Eesti ja ühtlasi Euroopa Liidu idapoolsemasse rahvusparki tuntud muusik Jaan Tätte.

    Lisaks Alutagusele toimusid Eesti looduse päeva sündmused – ekskursioonid, matkad, töötoad, kontserdid, nahkhiireretked ning palju muud kogu pika nädalavahetuse jooksul mitmel pool mujal Eestis.

    LOE VEEL