• Vaimukate suvepäevad Pedasel (48)
    31. juuli 2019

    Vaimupuu Suvekooli korraldusmeeskond tänab kõiki, kes meie Vaimupuu Suvekoolist ja Erivajadustega Inimeste XV Suvepäevadest osa võtsid!
    Aitäh, et aitasite kaasa meie juubelihooaja meeleolukaks muutmisel, et jagasite oma kogemusi ja tulite lagedale uute ettepanekutega! Saime palju uusi teadmisi ja uskumatult põnevaid emotsioone!

    LOE VEEL
  • Laulupidu: "Minu arm" (50)
    10. juuli 2019

    Eile õhtul kustus lauluväljaku tornis XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli, ent juubelipeo mõte “Minu arm” elab lauljate, tantsijate, muusikute ning kõikide pealtvaatajate hinges edasi.

    Kolme tantsupeo etendust külastas kokku ligi 33 000 inimest, millele lisandub pea 11 000 pealtvaatajaga peaproov-etendus. Laupäevasel laulupeo avakontserdil “Õpetajale” viibis pileti või kutsega üle 35 600 inimese ning pühapäevasel suurkontserdil ligikaudu 62 000 inimest.

    XXVII laulupeol osales 1020 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjatega enam kui 32 302 peolist. XX tantsupeol osales 713 kollektiivi, kuhu kuulus koos saatjate ja tantsijatega 11 500 peolist. Rahvamuusikapeol esines 74 kollektiivi, kuhu kuulus 800 pillimängijat. Laupäevases rongkäigus marssis enam kui 47 000 inimest. Laulupeo ava- ja põhikontserdi kavas oli 64 teost, tantsupeo kavas 28 tantsu ja rahvamuusikute peakontserdi kavas oli 28 tantsu ning rahvamuusikute peakontserdi kavas 33 pillipala.

    LOE VEEL
  • Minu arm: Tantsupidu trotsis vihma (44)
    06. juuli 2019

    Laulupeo traditsiooni 150. juubeliaastal kogunesid Tallinna Kalevi staadionile tuhanded tantsijad. Tantsupeo piletid olid kõigis sektorites juba enne etendust välja müüdud. Neljapäevased tantsupeo etendused möödusid päikesepaistel, kuid reedel toimunud etendusi kiusas vihm. Sellest hoolimata möödus tantsupidu ilma eriliste vahejuhtumiteta. Homme saab Tallinnas vaadata laulupeorongkäiku ja pärast seda kuulata laulupeokontserti "Õpetajale," kus kantakse ette nii vaimulikke kui ilmalikke heliteoseid. Pühapäeval toimub laulupeo põhikontsert.

    Juba 20. korda peetav tantsupidu tähistab sel aastal oma 85. juubelit. XXVII laulupeo peadirigent on Peeter Perens, XX tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste. Rahvamuusikute pealik on Juhan Uppin.
    Vaata lisa laulu- ja tantsupeo kodulehelt www.laulupidu.ee.

    LOE VEEL
  • Fotokonkursi "Metsik linn" lõpetamine (30)
    23. juuni 2019

     Üldarvestus I koha sai Tanel Kindsigo "Tere hommikust, Tartu!". 

    Lapsed ja noored I koht Grete Johanna Korb "Metsikult ehmatav karjatus" 

    Üldarvestus II koht Peter Lind "Suurlinna tuled" 

    Lapsed ja noored II koht Mai-Liis Malm "Tõmmu" 

    Üldarvestus III koht Peter Lind "Rändepealinn"  

    Lapsed ja noored III koht Mai-Liis Malm "Pargivalvur"

    Üldarvestuse Seto Folgi eripreemia Reet Sau "Linnainglid"

    Laste ja noorte Seto Folgi eripreemia Grete Johanna Korb "Kui vaatad linnas metsikusse loodusesse"

     Kõige paremate ja leidlikemate tööde autoreid tunnustati Loodusfestivali raames. Auhinnad panid välja Loodusfestival ja toetajad: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, teaduskeskus AHHAA, Riigimetsa Majandamise Keskus, Imeline Teadus, National Geographic, Eesti Mets, Horisont, Eesti Loodus, PURE, Regio, Petrone Print, Energia Avastuskeskus, Elektriteater, Sokisahtel, Grüne Fee, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Gelato Ladies, Veski Mati, Kalev, Gorilla, Seto Line, Felix, Armastusest Inspireeritud, Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Salvest ning Turbliss.
     
    Eriauhinna andis välja Seto Folk.
     
    Tänavuse fotokonkursi tunnuslinnuks oli lauk ehk vesikana. Eelmise aasta fotokonkursile esitatud töö Evald Veldemannilt on tehtud Tähtvere konnatiigi kaldalt ning näitab ilmekalt, kuidas ka varakevadises linnas on võimalik huvitavate liikidega tutvust teha.

    LOE VEEL
  • Tallinna kliimastreik (34)
    20. juuni 2019

    Keskonnaorganisatsioonid leiavad, et: Tallinna linnavalitsus vilistab enda strateegiates sõnastatud säästva arengu planeerimisele; rikub kirjalikke kokkuleppeid linnakodanikega; fabritseerib ebapädevaid uuringuid oma otsuste varjamiseks ja tegutseb hoolimatult nüüdisaegse ja kestliku linnaplaneerimise põhimõtete vastu.

    Kes veel ei tea, siis kümned eksperdid, teadlased ja kodanikud pidasid 2017. ja 2018. aastal pikki läbirääkimisi linnavalitsusega Reidi tee projekti muutmise vajaduste üle. Linnaruumi-spetsialistid selgitasid linnale Russalka pargi olulisust puhkealana, jalakäijate raskusi üle Reidi tee Kadridoru pargist randa jõudmisel ja seda, et laiade teede ehitamisega ummikud mitte ei vähene, vaid hoopis suurenevad. Vaevaliste läbirääkimiste tulemusena sündis kokkulepe Reidi tee mahte vähendada ja edaspidi autoliikluse kasvust enam mitte lähtuda. Kokkuleppele kirjutas alla linnapea Taavi Aas. Hiljutised mõõtmised Reidi tee ehitusobjektil aga näitasid, et linn on teed ehitanud algusest peale kokkuleppest hoolimata esialgse projekti järgi, st lisaradadega ja ilma haljasribadeta. Selline Reidi tee suurendab autoliiklust kesklinna suunal 10 000 auto võrra ja tekitab ummikuid mujal kesklinnas.

    See on küüniline valetamine ja hoolimatus oma sõnade ja tallinlaste suhtes!
    See on viimane piisk niigi õhukese usalduse haihtumiseks! Linnavalitsus peab avaliku ruumi planeerimisel lähtuma parimast nüüdisaegsest teaduslikust teadmisest, mitte ametnike suvast!

    Selle üle, kas Reidi teed on üldse vaja ja kuidas kesklinna viimast mereparki kaasajastada, võib muidugi ka oma meelt avaldama tulla. Samas toimusid need arutelud ja vaidlused juba kaks aastat tagasi - kodanikud tegid endast kõik, aga ei suutnud Reidi nimelist teerulli peatada.

    Tallinna streigil nõuame, et Tallinna linnavalitsus
    1. peatab laiema Reidi tee ehituse ja korrigeerib mereäärt vastavalt ehitushanke projektile;
    2. järgib säästva arengu eesmärke, mis on kirjas linna arengudokumentides ja mille täitmine on eeldus kliima- ja energiaalase linnapeade pakti nõuete ja rohelise pealinna saavutamisele;
    3. lähtub parimast nüüdisaegsest teaduspõhisest linnaplaneerimisest;
    4. viib kohe ja järjepidevalt ellu Tallinna liikuvuskava 2035 põhimõtted ehk eelisarendab ühistransporti kogu Tallinnas ja koos naabervaldadega;
    5. viib ellu Tallinna rattastrateegia;
    6. loob inimmõõtmelise ja säästvat liikuvust võimaldava Tallinna Peatänava ning selle eeskujul järgmised tänavad;
    7. teeb valmis kesklinna üldplaneeringu, millest lähtuvalt läbipaistvalt ja avatult planeerida kesklinna uued arendused (mitte nii nagu praegu, kus üldplaneeringu koostamise ajal plaanitakse juba Estonia pst maa alla kolimida ja Rävala pst läbimurre rajada);
    8. eelisarendab plaanitavale Tallinna suurhaiglale säästvad juurdepääsud;
    9. plaanib juba täna viis uut bussiliini kiirelt arenevasse sadamapiirkonda (praeguse ühe liini asemel) ja valmistab ette sadamat ühendavad trammiliinid;

    ja viskaks prügikasti need iganenud plaanid:
    - Rävala läbimurde ehitamine;
    - Estonia pst maa alla kolimine;
    - neljarealine Tallinna väike ringtee koos tunneliga lennuradade alt;
    - autostumist süvendav parkimise arengukava.

    * Linn peab planeerima meie elukeskkonda selliselt, et probleemid ummikute, ühistranspordi, kliima ja looduskeskkonnaga vähenevad, mitte ei suurene.
    * Linnavalitsus peab pidama kinni kokkulepetest oma kodanikega, olgu nendeks arengukavad, strateegiad või teeprojektid.
    * Küsimus on linnavalitsuse vastutavuses, mitte vabatahtlike pidevas töös kokkuleppeid meelde tuletada ja täitmist kontrollida.

     

    LOE VEEL
  • Kliimamarss 24. mail Tallinnas (39)
    25. mai 2019

    Paljudele tundub, et väikesest Eestist ei sõltu midagi, kuid tegelikult on meil üks suurimaid ökoloogilisi jalajälgi maailmas. Maailmas on vaid 16 riiki, mille süsinikuheidete hulk elaniku kohta on suurem kui meie oma. Kuidas see ometi võimalik on? Nimelt on Eestis üks suurimaid põlevkivitööstusi maailmas. Kas põletades põlevkivi hoiame oma kallist metsa? Tegelikult väga ei hoia, juba 2010. aastast raiutakse aastas üle 10 miljoni kuupmeetri, mida on rohkem, kui Eesti metsades tegelikult jätkusuutlik raiuda oleks.

    Kas kliimamuutus on nii tõsine?

    Põhja-Euroopat ohustab oluliselt niiskem kliima ja talvised üleujutused võivad saada tavapäraseks. Lõuna- ja Kesk-Euroopas esineb sagedamini kuumalaineid, põuaperioode ja metsatulekahjusid. Kõige rängemalt tabab kliimamuutus aga arengumaid,mis tähendab, et Eestis ei pea me nii väga kartma looduskatastroofe, vaid uut ja palju suuremat immigratsioonilainet, mis kliimamuutuste tõttu varem või hiljem siia jõuab. Mis veel kliimamuutustega kaasas käib on püsivad ikaldused, toidu hinna tõus. Sagenevad tormid ja ilmastik muutub ebastabiilsemaks.

    Fridays for Future on arvamusel, et ainult nii saame valitsusele näidata, et nad ei saa probleemi ees igavesti silmi kinni pigistada. ÜRO andmetel on meil halvima vältimiseks veel ainult 11 aastat aega midagi muuta, mis tähendab, et viimane aeg on tegutsema hakata. Mõne teise sõltumatu ökoloogi hinnangul on paraku aeg juba mööda saanud ja tegemist on vaid tagajärgede leevendamise proovimisega.

    Kliimamarsist võtsid osa nii noored kui vanemaealisemad. Kuna läheneb Euroopa Liidu parlamendi valimiste päev, olid kohal ka poliitikud. Sellest hoolimata toimus kliimamars lõbusas tujus. Riigikogu hoone eest siirduti läbi Vanalinna Vabaduse platsile

     

    LOE VEEL