• Elurikkuse päeva meeleavaldused Tallinnas (44)
    23. mai 2020

    Eriolukorra lõppemine ja suviselt soe ilm tõi tänavatele taas ka keskkonnaaktivistid. Extinction Rebellion Tallinn korraldas kireva ja värvika meeleavalduse RMK hoone ees juhtimaks tähelepanu meie metsades esinevale süüdimatule lageraiele. Fridays for Future istus masendunult Riigikogu ees, juhtimaks tähelepanu üha rohkem mõju andvale kliimamuutusele. Meeleavaldustest võttis osa mitukümmend inimest, nende seas võis kohata lapsi, osa võtsid ka üks koer ja mesilane.

    LOE VEEL
  • Orhideepäevad Tallinna Botaanikaaias (57)
    11. märts 2020

    Orhideed on lummanud inimesi juba ammustest aegadest. Nende eluviisid ja õied on sedavõrd kummalised, et sageli tundub nagu oleks Loodus nende taimede loomisel lasknud käiku kogu oma  fantaasia. 

    Siiski pole siin midagi tehtud uisapäisa.  Iga pisimagi õie detaili  loomisel  on olnud oma põhjus: kõik täpikesed, karvakesed, triibud ja hullutavad aroomid on tolmeldajate ligimeelitamiseks.L isakstolmeldajatele on orhideede võrku langenud ka  inimesed.

    Orhideede välimus ja eluviisid on tavapärasest nii erinevad ja liikide mitmekesisus sedavõrd suur, et neid eksootilisi iludusi on püütud “taltsutada” sajandeid. Ammustel aegadel olid orhideed vaid väga varakate inimeste  lilled, tänapäevaks  on  neist  saanud  ühed  armastatumad  toataimed.

    Aretatud hübriidide nimekiri on nüüdseks juba tublisti pikem kui looduslike liikide oma, mis sest, et viimaseidki on maailmas ligikaudu 18 500. Ja killukese sellest põnevast maailmast, nii looduse loodust kui inimeste aretatust, püüabki teieni tuua Bioneeri vabatahtlik Koidula.

    LOE VEEL
  • Tallinna rongkäik loomade heaks oli edukas (41)
    16. jaanuar 2020

    Laupäeval, 11. jaanuaril toimus Tallinnas suur rongkäik loomade heaks. See keskendus traditsiooniliselt karusloomafarmidele.

    Rongkäigus osales korraldajate sõnul hinnanguliselt umbes 300 inimest, kümmekond koera ja üks kass.

    Marsruut kulges Viru värava juurest läbi Vanalinna Riigikogu ette, et nõuda Eestis julma karusloomakasvatuse keelustamist. Rongkäigus osalejad tegid peatuse kahe karusnahaga kaupleva poe ees.  Loomakaitsjad said hulgaliselt meediakajastusi. Ühiskonnale saadeti taas võimsa sõnumi, et selline loomade väärkohtlemine kuulub minevikku. Rahvaalgatus, petitsioon karusnahafarmide keelustamiseks kogus 2019. a lõpus üle 6000 hääle. Teatavasti peab riigikogu võtma arutlusele üle 1000 allkirjaga petitsioone. Petitsioon karusnahafarmide keelustamise kohta peaks riigikogu ette arutlusele jõudma taas veebruaris. Eelmisel korral jäi karusnahafarmide keelustamisest puudu vaid 3 parlamendisaadiku poolehoid.

     

    LOE VEEL
  • Loomade Jõulupidu 2019 (56)
    31. detsember 2019

    Jõuluvanad saabusid loomaaeda kaasas kingitused suurematele ja väiksematele loomaaia elanikele. Kingitusi on aidanud valmistada päkapikud Tallinna Inglise Kolledžist, Lions Club Tallinna Reval Klubist, AS-st Vunder ja Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsist.

    Vaata loomaia asukate jõulurõõmu läbi Bioneeri vabatahtliku Koidula kaamera.

    LOE VEEL
  • Vaimupuu fotokonkursi autasustamine Lauluväljakul 7. novembril (45)
    09. november 2019

    Tänavuse fotokonkursi teemaks oli „IMELISED INIMESED“. Žürii ootas fotosid inimestest, kes on toonud teistele rõõmu või on mingil muul moel imelised. Konkurss kestis 7. novembrist 2019 kuni 1. oktoobrini 2019. Keerulisel teemal laekus kokku 896 fotot 15-st erinevast erivajadustega inimeste organisatsioonist, mille seast valis viieliikmeline žürii välja paremad. 12 fotot kaunistavad Vaimupuu 2020. aasta kalendrit, 19 fotost on koostatud rändnäitus.

    Rändnäituse avas sotsiaalminister Tanel Kiik. Näitus liigub juba samal päeval oma esimesse eksponeerimispaika – Hiiu Valla Kultuuri- ja Vaba Aja Keskuses on Vaimupuu rändnäitust võimalik vaadata novembri keskpaigast 20. jaanuarini,  alates veebruarist riigikogus. Edasi eksponeeritakse näitust järgneva aasta jooksul erinevates valitsus-, kunsti- ja sotsiaalasutustes üle Eesti.

    Fotokonkursi lõpuüritusel said sõna EPIKoja juhatuse esimees ja Eesti Paraolümpiakomitee president Monika Haukanõmm, Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja, Lili Tiri Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust, AS Hoolekandeteenuste direktor Liina Lanno ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

    Heategevuslikul kontserdil astusid üles esinejad klounid Piip Ja Tuut, lauljad Stefan, Inger, Lepatriinu ja Anne Loho.

    Fotokonkursil osalesid organisatsioonid: Tartu Maarja Kodu, Kuusalu Hoolela, Hiiumaa Kõrgessaare Puuetega Noorte Tugikeskus Vikerkaar, Rapla Hooldekeskus, Vändra Sotsiaalmaja, Tori Sotsiaalmaja, EIT Tugiliisu, Hilariuse Kool, AS Hoolekandeteenused Tartu kogukonna üksus, MTÜ Suudan, Võisiku Kodu, Kehra Kodu, Viljandimaa Singel (Vaimse Tervise Päevakeskus), AS Hoolekandeteenused Loopealse üksus, Kehra Kodu, Vana-Vigala TTK, Hoolekandeteenused AS Kunda, Tartu MTÜ Iseseisev Elu,  Randvere tööõppe keskus MTÜ.

    Ürituse projektijuht ja idee autor on Vaimupuu peatoimetaja Janek Muru.

    MTÜ Vaimupuu loodi 2011. aasta novembris. Peamiselt tegeleb Vaimupuu intellektipuudega inimesi puudutava ja/või huvitava info kogumise ja jagamisega oma kodulehel ja Facebooki keskkonnas, lisaks ilmub ajakiri Vaimupuu paberkandjal neli korda aastas. Samuti korraldame üritusi, konkursse ja koolitusi intellektipuudega inimestele.

    MTÜ Vaimupuu tegutseb Sotsiaalministerumi  toetusel, fotokonkursi õnnestumiseks annavad lisaks oma panuse mitmed sponsorid. MTÜ Vaimupuu on kantud tulumaksusoodustusega sihtasutuste nimekirja.

    Sponsorid ja toetajad:

    Kaupmees & KO AS Pagaripoisid OÜ, ART Konverentsitehnika OÜ, Papyrus AS, Mariin Catering, Kaupmees & KO AS, Pagaripoisid OÜ, Koduekstra OÜ, Viimsi Kino, OÜ Kalevi Veekeskus, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Bioneer.ee ja DSV Transport AS

    LOE VEEL
  • Kõrvitsapidu loomaaias (28)
    29. oktoober 2019

    Loomaaia töötajad tänavad kõiki heategijaid panuse eest loomade toidulaua rikastamisel!

    Tänavune kõrvitsasaak tõotab tulla taaskord rekordiline! Suure töö raskete kõrvitsate kohale toomisel on teinud kullerfirma DPD Eesti AS. Nende kaasabil on erinevatest Eestimaa paikadest loomaaeda saabunud ligi 100 erinevas suuruses saadetist.

    Mida loomaaias kõrvitsatega tehakse? Otse loomulikult anname nad loomaaia asukatele söögiks! Pea kõik loomad loomaaias armastavad seda suurt ja maitsvat köögivilja. Kuna kõrvits säilib hästi, siis saavad loomad maiustada seni, kuni saaki jätkub, kasvõi kevadeni välja.

    Kõrvitsate kogumine lõpetati traditsioonilise kõrvitsapeoga. Sel päeval serveerisime loomadele kõrvitsaid tavapärasest põnevamal moel. Huvitav oli vaadata, mida loomad kõrvitsatega ette võtavad: kes kaevub kõrvitsasse, kes veeretab seda kui palli, kes astub kõrvitsa lihtsalt puruks, et mugavam oleks suhu pista. Tegemist oli järjekordse loomade elukeskkonna rikastamise päevaga Tallinna loomaaias, mis lõpetab kõrvitsahooaja. Vaatamata vihmale oli rahvast peol palju.

    LOE VEEL
  • Hõimupäevade konverents 2019 (45)
    17. oktoober 2019

    ÜRO eestvedamisel on 2019. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast umbes 7000 keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk vähemalt 2680 põliskeelt. Ohustatud või hääbumisohus on ka enamik soome-ugri keeli, mistõttu keskendub tänavune hõimupäevade konverents just põlis- ja vähemuskeeltele.

    „Põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õiguste kaitse puudutab kogu rahvusvahelist üldsust. Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus. Meie kohus on seda rikkust kaitsta ja teha omalt poolt kõik, et lõpetada assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Keeleküsimused puudutavad praegusel inglise keele võidukäigu ajal ka eestlasi, sest emakeel on meie rahvuse juur ja järjepidevus. Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil,“ toonitas kultuuriminister.

    Konverentsi üks moderaatoreid,  Fenno-Ugria juhatuse ja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi järgmise kooosseisu liige Sven-Erik Soosaar sõnas, et nii konverents kui ka selle aasta hõimupäevad juhivad laiema publiku tähelepanu põlisrahvaste ja nende keelte olukorrale ning tutvustavad ettevõtmisi, mis püüavad parandada põliskeelte seisundit ja toetada nende püsimajäämist.

    „Enamik soome-ugri keeli on põliskeeled. Paljud neist on ohustatud, kuid keele püsimajäämine ei sõltu ainult kõnelejate arvust, eelkõige on oluline lapsevanemate suhtumine oma emakeelde ja ühiskondlik suhtumine vähemuskeelte kõnelejatesse,“ rääkis Soosaar. „Ka omariiklusega soome-ugri rahvaste keelte emakeelena rääkijate arv väheneb, mistõttu soome-ugri põliskeelte olukord peaks korda minema ka igale eestlasele, soomlasele ja ungarlasele.“

    Sündmusele kogunes ligi sada asjatundjat ja huvilist. Ettekandeid tegid põliskeelte ja -rahvaste eksperdid Eestist, Soomest, Venemaalt, Lätist ja Rootsist. Lisaks peetakse mitmeid arutelusid. Konverentsi arutelusid modereerivad lisaks Soosaarele ka Anna Verschik Tallinna ülikoolist ning keeleteadlane Martin Ehala.

    Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas. 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäeva ning lipupäevana. Hõimupäevade tähistamise traditsioon sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. Hõimupäevi hakati taas tähistama 1988. aastast. Konverentsi korraldaja on  MTÜ Fenno-Ugria Asutus, koostöös Eesti Keele Instituudi ja Tallinna ülikooliga. Konverentsi toetavad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm ning Kultuurkapital.

    Hõimupäevadega seotud fotomaterjali leiab siit.

    LOE VEEL
  • Hõimupäevade ja looduslike pühapaikade näituse avamine (40)
    10. oktoober 2019

    Tallinnas on näitus esimest korda ning see sündmus avab ühtlasi 2019. aasta hõimupäevad.
    Välja on pandud ülesvõtted soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikade ülesvõtetest.

    Eestlased ja meie lähemad ning kaugemad hõimlased näevad looduses liitlast. Oleme pühapaikades kaitsnud loodust mäletamata aegadest peale. Pühad paigad omakorda on aidanud edasi kesta meie keelel, kultuuril ja inimestel.

    Uurali rahvaste loodusmaastikud ulatuvad Saamimaa tundratest Ungari pustadeni ning Siberi põlistaigast Läänemere noorte laidudeni. Samavõrra mitmekesine on meie pühapaikade asukoht ja vorm. Pühad ja puutumatud järved, jõed, lätted, mäed, puud, koopad ja kivid on omased meile kõigile. Sarnased on ka siin järgitavad tavad, kombetalitused ja kohati isegi palved ja loitsud. Uurali rahvad on hõimlased keele poolest, kuid samavõrra ühendavad meid loodususund ja pühapaigad.

    Näituse panid kokku Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA, tekstid koostas Ahto Kaasik. Teostas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Näitusel välja pandud ülesvõtted on valitud Maavalla hiite kuvavõistlusele saadetud tööde hulgast. Hiite kuvavõistlus toimub ka tänavu. Võistlusele saadetud töödega saab tutvuda ja võistlusel osaleda aadressil www.maavald.ee/kuvavoistlused.
    2019. aasta hõimupäevad on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.

    Tutvuge lähemalt hõimupäevade kavaga.

    Jälgige hõimupäevade käiku sotsiaalmeedias.

    Näituse korraldajad: MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Tallinna Botaanikaaed.

    LOE VEEL