Baltic Pride 2017. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee Baltic Pride 2017. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee Baltic Pride 2017. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee Baltic Pride 2017. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee Baltic Pride 2017. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Tallinnas toimunud Baltic Pride 2017 tõi kokku LGBT+ kogukonna (46)
09. juuli 2017

Sel aastal leidis Tallinnas aset üheksas LGBT+ kultuurifestival, mille kavast võis leida nii maailmakino, konverentsi LGBT+ inimeste elukaarest, näituse, loovkirjutamise õpitoa, peod ning esmakordselt ekskursiooni. Festivalile ja rongkäigule olid korraldajate poolt oodatud kõik, sõltumata seksuaalsest ja soolisest identiteedist, kes huvituvad LGBT+ inimeste kultuurist või soovivad neile toetust avaldada.

Bioneer käis üritust kajastamas ja toetust avaldamas. "Kui inimesed on õnnelikud sellistena, nagu nad on, tasub nende rõõmu iga kell jagada. Nii nagu looduskeskkond on mitmekesine, on seda ka inimesed," kommenteeris üritust Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar.

Lühendiga LGBT viidatakse lesbidele, geidele, biseksuaalidele ning transsoolistele inimestele.

Harku aeroloogiajaamas tutvustati uusi ilmavaatlemise seadmeid Harku aeroloogiajaamas tutvustati uusi ilmavaatlemise seadmeid Harku aeroloogiajaamas tutvustati uusi ilmavaatlemise seadmeid Harku aeroloogiajaamas tutvustati uusi ilmavaatlemise seadmeid Harku aeroloogiajaamas tutvustati uusi ilmavaatlemise seadmeid

Harku aeroloogiajaamas tutvustati uusi ilmavaatlemise seadmeid (38)
06. juuli 2017

„Kõik seadmed vananevad ning vajavad aeg-ajalt uuendamist. Hea meel on tõdeda, et meie  Vaisala OÜ on maailmatasemel lepingupartner, kelle seadmeid võib kohata üle maailma. See lisab meile kindlustunnet, et mõõdetavad andmed saavad korrektselt ning turvaliselt talletatud.“ kiitis Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala Soome partnereid.

Lepingu järgselt sisaldas saadetis anemomeetreid, pluviomeetreid, püranomeetreid, tseilomeetreid, pürgeomeetreid ja mitmed teisi andureid, millega mõõdetakse õhu temperatuuri, õhu rõhku, vee temperatuuri, vee taset, tuule suunda, tuule kiirust, suhtelist õhuniiskust, sademete kogust, summaarset kiirgust, hajuskiirgust, ultraviolettkiirgust, päikesepaiste kestust, maapinna temperatuuri, pinnase temperatuuri, pilvekõrgust ja ilmatüüpe.

Projekt algas 2015 aasta alguses ning kestab kuni 2019 kevadeni. Tegemist on ühe mahukama lepinguga projektis „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks“. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist summas 4 887 500 eurot ning projekti kaasfinantseering 862 500 eurot tuleb SA KIK keskkonnaprogrammist.

Haabersti hõberemmelgas.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.bioneer.ee Haabersti hõberemmelgas.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.bioneer.ee Kohal oli ka palju ajakirjanikke.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.bioneer.ee Kohal oli ka palju ajakirjanikke.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.bioneer.ee Puu külge on kinnitatud kiige.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.bioneer.ee

Haabersti hõberemmelga kaitsjad: "Puu raiumine on ebaseaduslik!" (66)
17. juuni 2017

Puukaitsjate sõnul rikub ehitusfirma Nordecon AS raieluba nr 27279. Ettevõttel on lubatud raiuda 795 puud, aga raiutud on juba 1218 puud. Raieluba keelab pesitsusperioodil (01.04-31.07) raiuda puid, millel on linnupesad. Ettevõte on seda tingimust korduvalt rikkunud. Rikkumiste kohta on fotod. Ka Haabersti hõberemmelgal on linnupesa, mida pole maha jäetud. Raieluba võimaldab raiuda kuni 105-sentimeetrise rinnaläbimõõduga hõberemmelga. Kaitstav puu on 30 sentimeetrit suurema läbimõõduga. Ehitajatel puudub luba puud raiuda.

Pildistasid Katrin ja Janek Jõgisaar, www.bioneer.ee.

Setomaa vaikus ja rahu.
Pildistas Malle Järve, www.Bioneer.ee Vähemalt homseni.
Pildistas Malle Järve, www.Bioneer.ee Külalislahke Seto Tsäimaja.
Pildistas Malle Järve, www.Bioneer.ee Kitsed söövad Seto talumuuseumi õuel.
Pildistas Malle Järve, www.Bioneer.ee Mõned Kuldatsäugu liikmed ootamas oma etteastet.
Pildistas Malle Järve, www.Bioneer.ee

Seto folgipidu oodates (14)
16. juuni 2017

Malle Järve saatis Bioneerile fotod sellest, kuidas Setumaal folgipidu oodatakse.

Haabersti remmelga kaitsmine
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Haabersti remmelga kaitsmine
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Haabersti remmelga kaitsmine
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Haabersti remmelga kaitsmine
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Haabersti remmelga kaitsmine
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Haabersti remmelga kaitsmine (22)
15. juuni 2017

Tallinnas Haabersti ringil käivad uue ristmiku ehituse eeltööd. Paljude tähelepanu on pälvinud suur, umbes 70-aastane hõberemmelgas (Salix alba). Ehkki piirkonnast on maha raiutud juba üle tuhande väiksema puu, püsib hõberemmelgas endiselt püsti tänu söakatele kaitsjatele, kes ei lahku puu juurest hetkekski. Puu all käivad koos inimesed lähemalt ja kaugemalt, veedavad siin koos ühiselt aega. On tekkinud tugev ja kokkuhoidev sõpruskond. 15. juuni oli päev, kus saadi teada, et pajupuu võetakse siiski kindlalt maha. Esialgu ei ole juhtunud veel midagi. Rahvas loodab, et raieluba nr 27279 ei saa teoks.

Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Loodus- ja ajaloomatk Jaak Juskega Mustamäel ja Haaberstis (18)
07. juuni 2017

7. juunil toimus Mustamäe 55. sünnipäevale pühendatud loodus- ja ajaloomatk Jaak Juske eestvedamisel. Matkal avastati Kadaka küla ja Astangu laskemoonaladude ajalugu. Roniti paepealsel ja käidi paekilti raiutud käikudes.

Astangu tunnellaod on Vikipeedia andmetel Venemaa keisririigi Läänemere laevastiku tunnelitena ehitatud laskemoonalaod Tallinnas Haabersti linnaosas Astangu asumis Mäeküla klindis. Algselt plaaniti Vene mereväe Peeter Suure Sadama ja Peeter Suure Merekindluse peapositsiooni Tallinna mererinde pealaskemoonaladudena ehitada välja kuni 39 U-kujulist tunnelladu. Hiljem otsustati neid teha 15, taas vähendati ehitusmahtu 1916. aasta lõpul. Lõpuks hakati ehitama kuute U-kujulist tunnelladu. Neist said enam-vähem toorehitisena ka valmis kaks esimest. 1945. aastal üritati neid uuesti võtta laskemoonalaona kasutusele, kui juba järgmisel aastal jäeti ehitus kõrge maksumuse tõttu pooleli.

Pildistasid Katrin ja Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Digiajastueelne rõngastamiste arhiiv. Pildistas Janek Jõgisaar.
Janek Jõgisaar Digiajastueelne rõngastamiste arhiiv. Pildistas Janek Jõgisaar. Linnurõngaid on erinevas suuruses. Mõned käivad jalga, mõned kaela. Pildistas Janek Jõgisaar. Vanad Tartu kirjadega linnurõngad. Pildistas Janek Jõgisaar. Linnurõngaid on erinevas suuruses. Mõned käivad jalga, mõned kaela. Pildistas Janek Jõgisaar.

Matsalu Rõngastuskeskus hoiab rõngastamise ajalugu (21)
25. mai 2017

Eesti linnurõngad kannavad signatuuri ESTONIA MATSALU. Ka rõngastuskeskus asub Matsalus.

Kõigist rõngastatud lindude tabamistest (leitud surnult, püütud ja vabastatud, leitud jäänused jne) võiks teatada e-posti aadressil matsalu@envir.ee või aadressil: Matsalu rõngastuskeskus, Penijõe, 90305 Lihula vald, Läänemaa või telefonil 472 4220. Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja -aeg ning linnuliik (kui võimalik), kelle jalas või kaelas rõngas leiti / nähti. Võimaluse korral võib rõnga ka rõngastuskeskusesse saata. Lisaks palume teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingimusi ja -kohta vajadusel täpsustada ning leidjale rõngastusandmed teatada.

Kellel lähem huvi ise rõngastamisega tegelema hakata, palub rõngastuskeskus võtta ühendust rõngastuskeskusega mõnel eelpoolmainitud viisil. 

Keskkonnaministeerium korraldas 25. mail 2017 ajakirjanikele looduskooli, kus tutvuti tänavu 60. aasta juubelit tähistava Matsalu rahvuspargi ajalooga ja tegevustega. Külastati Matsalu rõngastuskeskust ja kahepaiksete taastamiskeskust. Räägiti lindude rännetest, suurulukite seisundist ja uurimisest. Keskkonnaministeerium andis ülevaate Looduskaitse arengukava täitmise vahetulemustest. Õhtul toimus paadimatk Matsalu lahele ja roostikusse ning külastus Vatla kõre elupaika.

Pildistasid Janek ja Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee.

Kõrekulleseid kasvatatakse Matsalus vannides.

Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Kõrekulleseid kasvatatakse Matsalus vannides.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Kõrekulleseid kasvatatakse Matsalus vannides.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Kõrekulleseid kasvatatakse Matsalus vannides.
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Matsalu ohustatud liikide taastamiskeskuse töötaja.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Kõred Matsalu ohustatud liikide taastamiskeskuses (18)
25. mai 2017

Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Kõrede elus hoidmiseks taastatakse ulatuslikult Eesti maastikku ja lisaks kasvatatakse noori konni Matsalu kahepaiksete taastamiskeskuses. 

Keskkonnaministeerium korraldas 25. mail 2017 ajakirjanikele looduskooli, kus tutvuti tänavu 60. aasta juubelit tähistava Matsalu rahvuspargi ajalooga ja tegevustega. Külastati Matsalu rõngastuskeskust ja kahepaiksete taastamiskeskust. Räägiti lindude rännetest, suurulukite seisundist ja uurimisest. Keskkonnaministeerium andis ülevaate Looduskaitse arengukava täitmise vahetulemustest. Õhtul toimus paadimatk Matsalu lahele ja roostikusse ning külastus Vatla kõre elupaika.

Pildistasid Janek ja Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee.

Hundikangrud (ka Muuksi Hundikangrud) on kivikirstkalmed Harjumaal Kuusalu vallas Muuksi külas Kahala järve ääres.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee Hundikangrud on Muuksi kivikirstkalmete suurim rühm.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee Hundikangrud koosnevad kivikirstkalmest.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee Enamik kalmetest on orienteeritud Kahala järvele.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee Hundikangrud nagu kivikirstkalmed üldiselt on väga panustevaesed.
Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Keskkonnaameti keskkonnakuu rahvamatk Lahemaale (24)
20. mai 2017

2017. aasta looduskaitsekuu teema on „Eestilt Euroopale, Euroopalt Eestile“. Eestist saab esmakordselt Euroopa Nõukogu eesistuja, mistõttu on sobiv aeg arutleda, millised on need väärtused, millega rikastame Euroopa loodust ning mida on Euroopa looduskaitse süsteem meile andnud.  Eesti võib rõõmustada kindlasti nii suurkiskjate hundi ja karu kui ka kotkaste hea käekäigu üle. Rahul võime olla rabade ja mitmete teiste elupaikade soodsa seisundiga. Suure töö tulemusel on paranemas ka meie loopealsete seisund. Euroopa Liidu looduskaitse aruandluse tulemuste kohaselt on Eesti üks vähestest liikmesriikidest, kus elupaikade ja liikide olukorda on enam kui 50% juhtudest hinnatud soodsaks. 

Iga-aastaseid looduskaitsekuu matku korraldab Keskkonnaamet koos partneritega ning tänu sellele on nende valik rikkalik. Galeriist leiate 20. mail 2017 toimunud Keskkonnaameti rahvamatka Lahemaa rahvuspargi lääneossa – Hundikangrud, Muuksi linnamägi, Tsitre park ja vaatetorn. Matkajuht oli Riina Laanetu. 

Pildistas Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Prüginutid õpetasid Kalamaja päevadel sortimist
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Prüginutid õpetasid Kalamaja päevadel sortimist
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Prüginutid õpetasid Kalamaja päevadel sortimist
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Prüginutid õpetasid Kalamaja päevadel sortimist
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee Prüginutid õpetasid Kalamaja päevadel sortimist
Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee

Prüginutid õpetasid Kalamaja päevadel sortimist (16)
12. mai 2017

Prüginutt on ühe Tallinna korteriühistu entusiastidest koosnev grupp, kes tahab aidata kortermajade elanikel saada nutikamaks prügi sortimisel. Kalamaja päevadel korraldati Prüginuti mängu, kus oma teadmisi sai proovile panna igapäevaselt tekkivate jäätmete sorteerimisel. Kokku osales 49 mängijat. 

Pildistas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee.

Loe ja vaata Prüginuti kohta lisa pryginutt.tumblr.com.