• Tallinna rongkäik loomade heaks oli edukas (41)
    16. jaanuar 2020

    Rongkäigus osales korraldajate sõnul hinnanguliselt umbes 300 inimest, kümmekond koera ja üks kass.

    Marsruut kulges Viru värava juurest läbi Vanalinna Riigikogu ette, et nõuda Eestis julma karusloomakasvatuse keelustamist. Rongkäigus osalejad tegid peatuse kahe karusnahaga kaupleva poe ees.  Loomakaitsjad said hulgaliselt meediakajastusi. Ühiskonnale saadeti taas võimsa sõnumi, et selline loomade väärkohtlemine kuulub minevikku. Rahvaalgatus, petitsioon karusnahafarmide keelustamiseks kogus 2019. a lõpus üle 6000 hääle. Teatavasti peab riigikogu võtma arutlusele üle 1000 allkirjaga petitsioone. Petitsioon karusnahafarmide keelustamise kohta peaks riigikogu ette arutlusele jõudma taas veebruaris. Eelmisel korral jäi karusnahafarmide keelustamisest puudu vaid 3 parlamendisaadiku poolehoid.

     

    LOE VEEL
  • Loomade Jõulupidu 2019 (56)
    31. detsember 2019

    Jõuluvanad saabusid loomaaeda kaasas kingitused suurematele ja väiksematele loomaaia elanikele. Kingitusi on aidanud valmistada päkapikud Tallinna Inglise Kolledžist, Lions Club Tallinna Reval Klubist, AS-st Vunder ja Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsist.

    Vaata loomaia asukate jõulurõõmu läbi Bioneeri vabatahtliku Koidula kaamera.

    LOE VEEL
  • Taimetoidumess Tallinnas (47)
    13. november 2019

    Taimetoidumess pole pelgalt ühe sõpruskonna ettevõtmine, sellel kohtuvad ja tutvuvad omavahel ka erinevad ideed. Loengutes ja töötubades tehakse selgeks, kes on õige vegan. Loomakaitsjad, veganid, taaskasutajad ja lihtsalt söömahimulised, neid kõiki huvitab isu taimse toidu vastu. Järgmisel aastal on oodata juubelitaimetoidumessi, kui pidu saab kümneaastaseks.

    LOE VEEL
  • Vaimupuu fotokonkursi autasustamine Lauluväljakul 7. novembril (45)
    09. november 2019

    Tänavuse fotokonkursi teemaks oli „IMELISED INIMESED“. Žürii ootas fotosid inimestest, kes on toonud teistele rõõmu või on mingil muul moel imelised. Konkurss kestis 7. novembrist 2019 kuni 1. oktoobrini 2019. Keerulisel teemal laekus kokku 896 fotot 15-st erinevast erivajadustega inimeste organisatsioonist, mille seast valis viieliikmeline žürii välja paremad. 12 fotot kaunistavad Vaimupuu 2020. aasta kalendrit, 19 fotost on koostatud rändnäitus.

    Rändnäituse avas sotsiaalminister Tanel Kiik. Näitus liigub juba samal päeval oma esimesse eksponeerimispaika – Hiiu Valla Kultuuri- ja Vaba Aja Keskuses on Vaimupuu rändnäitust võimalik vaadata novembri keskpaigast 20. jaanuarini,  alates veebruarist riigikogus. Edasi eksponeeritakse näitust järgneva aasta jooksul erinevates valitsus-, kunsti- ja sotsiaalasutustes üle Eesti.

    Fotokonkursi lõpuüritusel said sõna EPIKoja juhatuse esimees ja Eesti Paraolümpiakomitee president Monika Haukanõmm, Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja, Lili Tiri Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust, AS Hoolekandeteenuste direktor Liina Lanno ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

    Heategevuslikul kontserdil astusid üles esinejad klounid Piip Ja Tuut, lauljad Stefan, Inger, Lepatriinu ja Anne Loho.

    Fotokonkursil osalesid organisatsioonid: Tartu Maarja Kodu, Kuusalu Hoolela, Hiiumaa Kõrgessaare Puuetega Noorte Tugikeskus Vikerkaar, Rapla Hooldekeskus, Vändra Sotsiaalmaja, Tori Sotsiaalmaja, EIT Tugiliisu, Hilariuse Kool, AS Hoolekandeteenused Tartu kogukonna üksus, MTÜ Suudan, Võisiku Kodu, Kehra Kodu, Viljandimaa Singel (Vaimse Tervise Päevakeskus), AS Hoolekandeteenused Loopealse üksus, Kehra Kodu, Vana-Vigala TTK, Hoolekandeteenused AS Kunda, Tartu MTÜ Iseseisev Elu,  Randvere tööõppe keskus MTÜ.

    Ürituse projektijuht ja idee autor on Vaimupuu peatoimetaja Janek Muru.

    MTÜ Vaimupuu loodi 2011. aasta novembris. Peamiselt tegeleb Vaimupuu intellektipuudega inimesi puudutava ja/või huvitava info kogumise ja jagamisega oma kodulehel ja Facebooki keskkonnas, lisaks ilmub ajakiri Vaimupuu paberkandjal neli korda aastas. Samuti korraldame üritusi, konkursse ja koolitusi intellektipuudega inimestele.

    MTÜ Vaimupuu tegutseb Sotsiaalministerumi  toetusel, fotokonkursi õnnestumiseks annavad lisaks oma panuse mitmed sponsorid. MTÜ Vaimupuu on kantud tulumaksusoodustusega sihtasutuste nimekirja.

    Sponsorid ja toetajad:

    Kaupmees & KO AS Pagaripoisid OÜ, ART Konverentsitehnika OÜ, Papyrus AS, Mariin Catering, Kaupmees & KO AS, Pagaripoisid OÜ, Koduekstra OÜ, Viimsi Kino, OÜ Kalevi Veekeskus, Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Bioneer.ee ja DSV Transport AS

    LOE VEEL
  • Kõrvitsapidu loomaaias (28)
    29. oktoober 2019

    Loomaaia töötajad tänavad kõiki heategijaid panuse eest loomade toidulaua rikastamisel!

    Tänavune kõrvitsasaak tõotab tulla taaskord rekordiline! Suure töö raskete kõrvitsate kohale toomisel on teinud kullerfirma DPD Eesti AS. Nende kaasabil on erinevatest Eestimaa paikadest loomaaeda saabunud ligi 100 erinevas suuruses saadetist.

    Mida loomaaias kõrvitsatega tehakse? Otse loomulikult anname nad loomaaia asukatele söögiks! Pea kõik loomad loomaaias armastavad seda suurt ja maitsvat köögivilja. Kuna kõrvits säilib hästi, siis saavad loomad maiustada seni, kuni saaki jätkub, kasvõi kevadeni välja.

    Kõrvitsate kogumine lõpetati traditsioonilise kõrvitsapeoga. Sel päeval serveerisime loomadele kõrvitsaid tavapärasest põnevamal moel. Huvitav oli vaadata, mida loomad kõrvitsatega ette võtavad: kes kaevub kõrvitsasse, kes veeretab seda kui palli, kes astub kõrvitsa lihtsalt puruks, et mugavam oleks suhu pista. Tegemist oli järjekordse loomade elukeskkonna rikastamise päevaga Tallinna loomaaias, mis lõpetab kõrvitsahooaja. Vaatamata vihmale oli rahvast peol palju.

    LOE VEEL
  • Hõimupäevade konverents 2019 (45)
    17. oktoober 2019

    ÜRO eestvedamisel on 2019. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast umbes 7000 keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk vähemalt 2680 põliskeelt. Ohustatud või hääbumisohus on ka enamik soome-ugri keeli, mistõttu keskendub tänavune hõimupäevade konverents just põlis- ja vähemuskeeltele.

    „Põlisrahvaste ja vähemusrahvuste õiguste kaitse puudutab kogu rahvusvahelist üldsust. Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus. Meie kohus on seda rikkust kaitsta ja teha omalt poolt kõik, et lõpetada assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Keeleküsimused puudutavad praegusel inglise keele võidukäigu ajal ka eestlasi, sest emakeel on meie rahvuse juur ja järjepidevus. Eesti keelele kui soome-ugri keelele peab alati jääma eriomane koht Euroopa keele- ja kultuurikaardil,“ toonitas kultuuriminister.

    Konverentsi üks moderaatoreid,  Fenno-Ugria juhatuse ja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi järgmise kooosseisu liige Sven-Erik Soosaar sõnas, et nii konverents kui ka selle aasta hõimupäevad juhivad laiema publiku tähelepanu põlisrahvaste ja nende keelte olukorrale ning tutvustavad ettevõtmisi, mis püüavad parandada põliskeelte seisundit ja toetada nende püsimajäämist.

    „Enamik soome-ugri keeli on põliskeeled. Paljud neist on ohustatud, kuid keele püsimajäämine ei sõltu ainult kõnelejate arvust, eelkõige on oluline lapsevanemate suhtumine oma emakeelde ja ühiskondlik suhtumine vähemuskeelte kõnelejatesse,“ rääkis Soosaar. „Ka omariiklusega soome-ugri rahvaste keelte emakeelena rääkijate arv väheneb, mistõttu soome-ugri põliskeelte olukord peaks korda minema ka igale eestlasele, soomlasele ja ungarlasele.“

    Sündmusele kogunes ligi sada asjatundjat ja huvilist. Ettekandeid tegid põliskeelte ja -rahvaste eksperdid Eestist, Soomest, Venemaalt, Lätist ja Rootsist. Lisaks peetakse mitmeid arutelusid. Konverentsi arutelusid modereerivad lisaks Soosaarele ka Anna Verschik Tallinna ülikoolist ning keeleteadlane Martin Ehala.

    Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas. 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäeva ning lipupäevana. Hõimupäevade tähistamise traditsioon sai alguse 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. Hõimupäevi hakati taas tähistama 1988. aastast. Konverentsi korraldaja on  MTÜ Fenno-Ugria Asutus, koostöös Eesti Keele Instituudi ja Tallinna ülikooliga. Konverentsi toetavad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm ning Kultuurkapital.

    Hõimupäevadega seotud fotomaterjali leiab siit.

    LOE VEEL
  • Hõimupäevade ja looduslike pühapaikade näituse avamine (40)
    10. oktoober 2019

    Tallinnas on näitus esimest korda ning see sündmus avab ühtlasi 2019. aasta hõimupäevad.
    Välja on pandud ülesvõtted soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikade ülesvõtetest.

    Eestlased ja meie lähemad ning kaugemad hõimlased näevad looduses liitlast. Oleme pühapaikades kaitsnud loodust mäletamata aegadest peale. Pühad paigad omakorda on aidanud edasi kesta meie keelel, kultuuril ja inimestel.

    Uurali rahvaste loodusmaastikud ulatuvad Saamimaa tundratest Ungari pustadeni ning Siberi põlistaigast Läänemere noorte laidudeni. Samavõrra mitmekesine on meie pühapaikade asukoht ja vorm. Pühad ja puutumatud järved, jõed, lätted, mäed, puud, koopad ja kivid on omased meile kõigile. Sarnased on ka siin järgitavad tavad, kombetalitused ja kohati isegi palved ja loitsud. Uurali rahvad on hõimlased keele poolest, kuid samavõrra ühendavad meid loodususund ja pühapaigad.

    Näituse panid kokku Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA, tekstid koostas Ahto Kaasik. Teostas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Näitusel välja pandud ülesvõtted on valitud Maavalla hiite kuvavõistlusele saadetud tööde hulgast. Hiite kuvavõistlus toimub ka tänavu. Võistlusele saadetud töödega saab tutvuda ja võistlusel osaleda aadressil www.maavald.ee/kuvavoistlused.
    2019. aasta hõimupäevad on pühendatud ÜRO põliskeelte aastale.

    Tutvuge lähemalt hõimupäevade kavaga.

    Jälgige hõimupäevade käiku sotsiaalmeedias.

    Näituse korraldajad: MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Tallinna Botaanikaaed.

    LOE VEEL
  • Kalafestival Parditiigi pargis (46)
    08. oktoober 2019

    Kalafestivalil jagati tasuta laiali Vladislav Koržetsi poolt keedetud kalasuppi. Supil oli suur populaarsus, kõik tahtjad ei pääsenudki löögile. Suur populaarsus oli ka parklal. Tallinlane ei või käia paarisadat meetrit jalgsi, vaid peab igale poole oma metallist kodulooma kaasa võtma. Parkijate vahel toimus päris mitu tüli ja vähemalt ühel juhul kajas lähedaste majade vahel ka ropusõnalisi dialooge.

    Külastajatele pakuti kalapüügivarustust, suitsukala, lihtsalt kala, pirukaid, plastmassist mänguasju ja muud söödavat. Hoolimata tibutavast vihmast valitses päris korralik tunglemine, enamus külastajaid olid keskealised või venekeelsed. Ühel turskel vuntsidega venekeelsel mehel oli väga hea kalaõnn või teada mingid erilised püüginipid, igatahes püüdis ta lühikese aja jooksul välja 3 kala. Teised pidid enamasti jääma tühjade kätega. Teadjad oskasid rääkida, et need kalad, mis festivali ajal püüdmata jäävad, püütakse entusiastlike kalameeste poolt välja järgnevatel päevadel. Parditiik pole Tuurale looduslik elupaik ja seetõttu on kaladele parem, kui nad võimalikult kiiresti välja püütakse.

    Lauri Laatsi, linnaaosavanema sõnul pole üritus ette võetud just kalade ja kalapüügi pärast, vaid selleks, et luua kokkuhoidev kogukond, kes suudaks seista oma linnaosa eest. Selles osas üritus oma eesmärki täitis - kohale tulnud vestlesid omavahel innukalt.

    Kohal viibisid ka Tallinn Fish save liikumise aktivistid, kes tuletasid meelde kalade üldist olemust, seda, et kalad tegelikult tunnevad valu ja on üsna intelligentsed olendid. Veest välja püüdes ootab neid aga pikaajaline lämbumine. Ja teine aspekt - praegusajal on vees nii palju reostust, kalad toiduahela lõpptarbijana söövad selle endile sisse ja see akumuleerub neis. Inimene, süües kalu sööb endale sisse kõik need nähtavad või halvasti nähtavad mikroplasti või raskmetallide osakesed.

    Kalamehed ja külastajad kalaaktivistide üleskutsest ennast häirida ei lasknud. Küll oli märgata hoolsalt omavahel suhtlevaid inimesi. Piisavalt palju oli ka suitsetajaid, kes küll väga usinalt oma konisid prügikasti suskasid. Hoopis teistmoodi käituvad suitsetajad näiteks Szolnoki peatuses kud neljaminutilise bussiooteaja jooksul jai märgatud 3 koni maha viskavat inimest.

    LOE VEEL
  • Linnaaianduse lõikusseminar (25)
    07. oktoober 2019

    Võtame kokku eduka aiandusaasta - arutame, kuidas õnnestus peenarde ja kasvuhoone ehitamine ilma klaase ja sõrmi lõhkumata, kui pirakaks kasvasid porgandid ja kui kõrgeks kogukonnatunne, mis sai jalutamaläinud taimedest ja mis oli meeldejäävaim aiasündmus.
    Vaatame ka tulevikku - visioneerime, ajuründame kogukonnaaianduse võimalikke arenguid ja paneme paika “külvikalendri” järgmiseks hooajaks.

    Üritusele osalesid praegused linnaaednikud ja ka uued huvilised, kes tahavad end niisama harida või ka ise järgmisel aastal osa võtta söödavate taimede kasvatamisest Tallinnas.

    AJAKAVA

    18.00-18.15 Ülevaade linnaaiandusest Tallinnas (esitlevad Maria Maria Derlõš & Anu Kägu)

    18.15-19.15 Kogukonnaaedade tutvustused laudkondades
    Kolm 20 min vooru. Seminari külalised saavad valida kolm kõige enam huvipakkuvat kogukonnaaeda ning vabas formaadis tutvuda ja suhelda aia eestvedajaga. Laudkonnad jaotuvad järgmiselt:

    (1) Laagna, Pae ja Priisle aed - Anton Küünal
    (2) Põhjala aed - Liis Serk
    (3) Ameerika ja Aafrika aed - Elisabeth Sinipalu
    (4) Ülikooli aed - Elisa-Johanna Liiv
    (5) Pelgu aed - Martin Pennaste
    (6) Mustamäe aed - Janek Jõgisaar

    19.15-19.30 Paus

    19.30-21.00 Paneeldiskussioon linnaaedade vōlude, valude ja tuleviku teemal. Arutelus osalevad: Liis Pihl - MTÜ Rabarber, Liis Serk - Põhjala linnaaed, Anton Küünal - Laagna aed, Lasnaidee/Ласнаидея. Modereerivad: Maria Derlõš & Anu Kägu

    LOE VEEL