• Elron alustas oma juubeliaastat postmargi presenteerimisega (27)
    07. märts 2024

    Elektriraudtee sünnipäevaks Eestis loetakse 20. septembrit 1924. aastal, kui kell 11.15 väljus Balti jaamast esimesele avasõidule mootorvagunist ja kolmest järelvagunist koosnev elektrirong. See oli Baltimaade esimene elektrirong. Juubeliaasta ürituste avaüritusena tutvustati avalikkusele koostöös Omnivaga üllitatud 100. aastapäeva tähistavat postmarki. On ju Omniva kasutamas oma kujundustes sama oranži värvi nagu Elrongi. Praeguses ajas küll rongid enam posti ega pakke ei vea ja postivagunid on jäänud raudteemuuseumisse. Kuid vagunid, vedurid ja muu raudteetaristu on jäänud filatelistide üheks meelisteemaks. Esimese päeva templi ja kolmest margist koosneva templi sai muretseda Pääsküla depoost koha pealt.

    “Kõigepealt oligi mõte, et seal peaksid olema rongid peal, sest mida siis veel paned ja rong ise on juba tugev ja võimas kujund. Neid ronge joonistades tunnetasin, et iga ajastu rongis on oma stiil ja esteetika, mida ta esindab. Nii et tore oli neid ronge samal ajal tundma õppida ja neid ka siis kujutada,” ütles margid kujundanud kunstnik Jaan Saar.

    Järgmise paari aasta jooksul jõuab Eesti elektriraudteedele 16 uut Škoda tehastes valmivat elektrirongi. Sarnaseid ronge võib kohata juba Läti vabariigis. Elektriraudtee liinivõrk on laienemas - kohe varsti peaks valmis saama elektrifitseeritud raudtee liin Tapani. Praegu Tartu suunale rajatav elektriraudtee lubab 2025. aasta algusest võimaluse tuua kuus esimest uut elektrirongi ka Tallinn–Tartu liinile. Ka reisijate arv on kasvanud. Räägitakse 8 miljonist reisijast aastas.

     

    Kohale tulnud inimesed said lisaks margiostmisele tutvuda Elronitöökodade ja rongidega. Keha kinnitamiseks pakuti lisaks tordile ka vegansalatit. Kuid ka liha sisaldavaid pirukaid.

     

     

     

    LOE VEEL
  • Lemmikloomade pidamistingimused alla igasugust arvestust: lemmikloomapoed Tartus (9)
    16. veebruar 2024

    Piltidel on näha, et Zoomaailma poes puudusid lindudel, kaladel ja küülikul varjumiskohad ning pisinäriliste puuris oli joogipudel nii kõrgel, et ei olnud kindel, kas loom üldse ulatabki selleni. Lemmikloomade pidamise nõuete põhjal peab närilise ja küüliku pidamise ruumis või ehitises olema pesakast, kuut või muu selletaoline pesaruum. Lisaks on küüliku puur looma jaoks liiga väike – küülikuid ei peaks puuris üldse pidamagi, sest küülikute liikumisvajadus on väga suur ning puur seda kindlasti ei paku.

    Ruudi poes tehtud piltidelt nägi, et seal puudusid närilistel varjumiskohad (kohustuslik vastavalt lemmikloomade pidamise nõuetele) - puur oli sisustamata (pole näiteks mänguasju) ja loomadel puudus igasugune võimalus loomupäraseks eluks. Lisaks oli Ruudi poes puuriga poe nurka teiste puuride taha topitud lind.

    Betta Zoo poes olid akvaariumid puhtad, igas akvaariumis oli ka varjumisvõimalus, samas jäid mõnes akvaariumis varjumisvõimalused kahjuks pigem kesiseks. Lindude ja näriliste puurid, kus varem ilmselt olid loomad, olid kõik tühjad ning nägid välja nagu poleks enam kasutusel. Loodetavasti linde ega närilisi seal edaspidi ei näegi.

    “Seaduses on ette nähtud tingimused (küll väga kesised), kuidas lemmikloomi tuleb pidada, ja isegi neid ei täideta. Seetõttu leian, et ainuke võimalus lemmikloomade olukorda parandada on lõpetada igasugune lemmikloomade poodides müümine,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Loom ei ole kaup ning temaga ei tohiks sedasi suvaliselt kaubelda nagu tema elu ei oleks väärtuslik või kellegi jaoks oluline.”

    MTÜ Loomus saatis päringu ka Põllumajandus- ja Toiduametile, kelle vastutusalasse kuulub lemmikloomade pidamistingimustest kinnipidamise kontroll. 

    Loomus MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Varjupaikade MTÜ ja Rõõmsad Hüpped MTÜ tõstatasid 2023. aasta lõpus loomade kaupluses müümise probleemi läbi rahvaalgatuse “Loom ei ole asi. Tema koht ei ole poeletil!” ning kutsuvad Riigikogu üles loomade poes müüki keelustama. 

    Selle praktika lõpetamiseks on mitmeid põhjuseid, sh

    • kauplustes ei ole võimalik tagada loomadele loomupäraseid või sobivaid tingimusi;
    • paljudel kaupluses loomade eest vastutatavatel töötajatel puudub asjakohane väljaõpe ja teadmised, kuidas müüdavate loomade eest adekvaatselt hoolitseda;
    • kaupluses looma müümine ei taga, et uus omanik on võimeline ja motiveeritud looma eest hoolitsema, kuna puudub uue omaniku taustakontroll.
    • Täiendavalt süvendab kauplustes loomade müümine vaid ühiskonnas arusaama, et loom on asi või kaup, mitte elusolend, kel on iseväärtus.

    LOE VEEL
  • “Segaduse külvist teadmiste korjeni” (24)
    21. jaanuar 2024

    “Aed on koht teadmiste korjeks. Koht, kus füüsiline töö muutub rituaaliks ja me astume dialoogi teiste liikidega. Siin on kunstnik ja disainer edasihoidlikud aednikud,” räägivad näituse autorid.

    Alates oktoobrist on Tallinna Botaanikaaia Meelte Aia kastid olnud pühendatud hääbumise, taasloome ja ebakorrapärasuse esteetikale. Osana Eesti Kunstiakadeemia loovuurimuslikust projektist “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontektis” katsetasid Marta Konovalov ja Jane Remm, kuidas läbi aiapidamise ja looduses toimiva jälgimise ning minimaalse sekkumise nihutada tüüpilisi toimimisi viise ja otsida viise aias loodusega ühenduses olemiseks.

    Kunstnikud külvasid Meelte Aeda segadust jättes eksponeerituks taimede loomuliku hääbumise protsessi, uurides sealjuures, kuidas tavaliselt tarbetuna nähtu, näiteks umbrohi, saab olla kasulik ressurss. Kunsti- ja disainivahenditega protsesse jäädvustades ja väikeste sekkumiste kaudu nihkeid luues väärtustavad autorid looduslikku esteetikat, mis on tihti ebakorrapärane, läbipõimunud ja lagunev. Need dokumentatsioonid dialoogis visualiseeritud mõtteprotsessidega on eksponeeritud loovuurimuslikul näitusel botaanikaaia Palmimajas 14. märtsini 2024.

    Näituse kõrval on avatud seemnevahetuspunkt “Külvame segadust”. Seemnevahetusele oodatakse lillede ja maitsetaimede seemneid. Köögiviljade ja muude toidutaimede seemned pole vahetuspunkti oodatud.  Seemneid saab vahetada kogu näituse jooksul, selleks on Palmimaja aatriumis tähistatud laud, mille peal seisab pappkast, kuhu võib jätta ning kust võtta seemneid. Seemnepakid tuleb tähistada, mis taimega tegu on. Hea oleks lisada ka ladinakeelne liiginimi ja korjamise aeg.

     Näitusel toimub ka kaks töötuba "Hääbumise ilu: taimede mustrid tekstiilil ja jäljed paberil".

    21. jaanuaril kell 11.30-13.30 tutvustab Jane Remm taimede joonistamist kui meetodi süvenemiseks endasse, taimedesse ja inimestevahelistesse suhetesse. Registreerumine lingil.

    28. jaanuaril kell 13.00-15.00 õpetab Marta Konovalov kulunud kudumite nõelumist taimedelt värvi saanud lõngadega. Registreerumine lingil

    Lisaks toimub kaks ekspertseminari:

    4. veebruaril kell 12.00-16.00 tutvustab Tiia Morfin pärandseemnete kogumist ja külvamist.

    15. märtsil kell 11.30-14.30 räägib Marian Nummert edasihoidlikust aiandusest.

    Kõikidel üritustel osalemine botaanikaaia tavapiletiga.

    LOE VEEL
  • Tallinna Naiste Kriisikodu läbis muutuse (12)
    22. september 2023

    "Koduvägivalla tunnistamine on Eesti ühiskonnas ikka veel suur tabu. Sageli peetakse seda pere siseasjaks, millest ei räägita isegi kõige lähedasemate sõpradega. Kriisikeskuse uuenduskuur aitab luua veelgi toetavama keskkonna, mis julgustab naisi oma elus muutusi tegema, sest nad teavad, et neil on turvaline koht, kuhu minna," rõhutas MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiver. Tema sõnul on lähisuhtevägivallaga võitlemisel oluline roll ka kõrvalseisjatel. "Me saame ühiskonnas muutusi teha ja turvalisust suurendada hoides silmad lahti ja reageerides vägivallale,“ sõnas Mikiver. 

     

    Tugikeskus pakub ajutist pelgupaika korraga kuni 16 abivajajale

     

    MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu on hetkel suurim naiste tugikeskus Eestis, mis koosneb mitmest anonüümsest asukohast. IKEA uuenduskuuri läbis üks keskus, kus saab korraga majutuda kuni 16 inimest ehk vähemalt 8 naist koos sama paljude lastega. MTÜ pakub lähisuhtevägivalla ohvritele ja nende lastele ööpäevaringset vastuvõttu ning majutust. Tugikeskus tagab lisaks majutusele ka esmase kriisinõustamise, juhtumipõhise juriidilise nõustamise, abi suhtlemisel ametiasutustega (sotsiaalamet, politsei, prokuratuur jm), toetusrühma ning vajadusel ka nõustamist peale kriisikodust lahkumist. Alates asutamisest on kriisikeskuse tuge ja majutust saanud üle 8000 naise. Igal aastal pakutakse majutust ligikaudu 50 naisele ja lapsele.

    "Me soovime, et inimeste igapäevane kodune elu oleks aina parem ja ajutise kodu vajadused pole sellest sugugi erinevad. Kriisikeskuse värskenduskuuriga soovisime luua kodus tuntavat rahu- ja mugavustunnet. Usume, et toetav keskkond aitab naistel ja lastel taastuda. Ühtlasi loodame, et see aitab nende päevi helgemaks muuta. See on IKEA esimene tugikeskuse värskendus Eestis, kuid valmistame ette juba järgmisi, kuhu kaasame igal aastal ka uusi IKEA vabatahtlikke," jagas IKEA Eesti turu juht Marko Põder.

    Lisaks elutingimuste parandamisele toetab uuenduskuuri elluviimine lähisuhtevägivalla võitlusele suunatud vabatahtlikkuse kultuuri. Üle 50 vabatahtliku IKEA Eesti erinevatest osakondadest aitasid läbi viia kriisikodu uuenduskuuri, pannes kokku ja paigaldades sadu esemeid ning saades samal ajal sügavama arusaamise lähisuhtevägivallast, kriisikeskuse tööst ja kõrvalseisjate rolli tähtsusest lähisuhtevägivalla olukorra parendamisel.

     

    Lisati funktsionaalseid lahendusi erinevate vajaduste jaoks 

     

    IKEA Eesti sisekujundaja Anneli Taavet, kes koos vabatahtlike meeskonnaga kogu uuenduskuuri planeeris ja ellu viis, jagab valitud lahenduste tagamaid: "Eelkõige tahtsin luua hubase ja toetava kodu tunde, milleks sain inspiratsiooni Eesti looduse värvidest ja mille ühendasin omakorda skandinaavia disaini funktsionaalsusega. Heledate värvitoonidega lisasime ruumile avarust ja muid toone tõime sisse erinevate aktsentide ning dekoratsioonidega," selgitas Taavet.

    Tubade planeerimisel mõeldi nende funktsionaalsusele, ergonoomilisusele ja mugavusele. "Valisime kestlikudja reguleeritavad lahendused, mida on mugav vastavalt vajadustele muuta. Samuti lisasime ruumidesse jaotatavad riidekapid ja pikendatavad voodid, mis kohanevad kriisikeskuse naiste ja laste muutuvate vajadustega," tõi IKEA Eesti sisekujundaja välja.

    Uuendustööde käigus said uue ilme neli peretuba, kaks vannituba, esik ja köök koos elutoaga.

     

    Kust saada abi, kui koged lähisuhtevägivalda

    Keeruliste olukordadega on palju lihtsam toime tulla, kui sa pole üksi. Kui otsid abi või vajad tuge, helista sotsiaalkindlustusameti nõuandeliinidele: 

    •      Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7).  

    •      Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev 10.00–24.00). 

    •      Lasteabi telefon 116 111 (24/7). 

    •      Tugi vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00). 

     

    Rohkem infot koduvägivalla vastu võitlemiseks ja teadlikkuse tõstmiseks leiad veebisaitidelt www.palunabi.eeja www.sotsiaalkindlustusamet.ee. 

    Info naiste tugikeskuste kohta on leitav siit.

     

    „Märka vägivalda“ algatusest

     

    IKEA sotsiaalse vastutuse algatus “Märka vägivalda” keskendub lähisuhtevägivallavastasele  võitlusele Balti riikides. Algatuse eesmärk on harida avalikkust lähisuhtevägivalla teemal ja aidata kaasa ajutise majutuse elutingimuste parandamisele naiste tugikeskustes. Algatus toimub üheaegselt kogu Baltikumis ning Tallinna Naiste Kriisikodu uuendamine on osa sellest.

    LOE VEEL
  • Parandusfestival koondas keskkonnahoiu praktikuid (18)
    19. september 2023

    Parandusfestival hõlmas tegevusse sadu inimesi. Lisaks läbi aastatuhandete edukalt toimunud ringmajanduse meetodile ehk täikale pakkus Parandusfestival Viljandlastele ohtralt töötubasid:

    • Akende restaureerimine
    •  Looduslike viimistlusvahendite kasutamine
    •  Jalgrataste parandamine
    •  Nõelumine ja koiaugutikand
    •  Riiete parandamine
    •  Kellassepp annab nõu
    •  Nõude parandamine - Kintsugi töötuba
    •  Haavaparandus
    •  Kereparandus
    •  Taaskasutustöötuba
    •  Vanade perefotode parandamine digitaalselt

     AVATUD MULLAPARANDUS TÖÖTOAD 

    •  Kompostrikasti valmistamine
    •  Mobiilne ja väike kompostkemmerg
    •  Mulla väestamine taimede abil

     LASTEPROGRAMM 

    •  Umbrohtude muster ja maitse
    • Mullast suhu ja tagasi
    •  Raamatukogu kõnekäändude töötuba 

    12.00-14.00 Pärandaianduse seminar Viljandi Gümnaasiumis:
     Jäätmevaba köögi praktiline ABC, Gea Valner
     Mullaelustik ja kompostimine, Markus Pau
     Inimsõnniku kasutamine terves toiduringis läbi ajaloo ja tänapäeval, Priit-Kalev Parts
    13.00-15.00 Arutelu: “Viljandi linnaosade piirid”
     14.00 Heiki Raudla ''Kemmerguraamat'' esitlus Viljandi Gümnaasiumis
    Parandusfestivali korraldasid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, sündmus toimub tänu Eesti Kultuurkapitali rahvakunsti sihtkapitali ja Viljandi linna toetusele.

    Üritust külastasid pigem vanemaealised inimesed, kelle elukogemus leidis sümbioosi festivalil pakutavaga. Ilmselt olid nooremad Maailmakoristuspäeval. Jah, koristada meile kõigile meeldib, kuid aga peaks ikka rohkem avaldama survet prügi tootmise lõpetamiseks. Sellega Parandusfestival tegeleski.
     

    LOE VEEL
  • Eesti Loodusmuusemi seenenäitusel on üle 150 erineva seeneliigi (25)
    09. september 2023

    „Seeni on meie metsades tänavu erakordselt palju, ent mitmed mürgised liigid sarnanevad välimuselt heade söögiseentega. Seega on seenenäitus suurepärane võimalus värskendada oma teadmisi enne metsa minekut,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.

    Traditsiooniline, sel aastal juba 61. korda toimuv seenenäitus meelitab tuhandeid loodusesõpru ning juba avamispäeval käis värskeid metsaande uudistamas üle 400 seenehuvilise – lisaks näitusele viivad muuseumi õpetajad läbi mitmeid seeneteemalisi õppeprogramme nii kooli- kui ka lasteaialastele.

    „Meie vastu on huvi kordades suurem, kui praegune maja ära mahutab. Aga kas Eesti Loodusmuuseumi kauaoodatud uue maja ehitus lähiajal ka algab, sõltub valitsuse järgmiste nädalate otsustest. Kui otsus on positiivne, siis on lootust, et mõne aasta pärast tervitame seenehuvilisi uues ja oluliselt avaramas muuseumis,“ märkis Heidi Jõks.

    Eesti Loodusmuuseum (Tallinn, Lai 29a) on kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille peamine eesmärk on õpetada märkama, mõistma ja hoidma loodu

    LOE VEEL
  • Läänemere perepäev Lennusadamas (20)
    04. september 2023

    Uurimislaev Aranda on loodud Läänemere tingimustes aastaringseks andmete ja proovide kogumiseks ning bioloogiliste, füüsikaliste, keemiliste ja geoloogiliste mereuuringute teostamiseks.  Laev ehitati 1989. aastal, kuid läbis põhjaliku uuenduskuuri 2017/2018 aastal. Laeva täiustati mereuuringute jaoks vajaliku tipptehnikaga ning vähendati tema mürataset ning süsiniku jalajälge. Ajakohastatud laeval võib korraga töötada kuni 27 teadlast. Laeval on neli erinevat laboratooriumi erinevate mereuuringute läbi viimiseks. Ei puudu muidugi ka mugavad meeskonnaruumid ja kaptenisild on tavalisest avaram, sest jälgida tuleb tavapärasest rohkem laeva küljel ja taga toimuvaid tegevusi.

    Aranda on loodud küll kohalike vete jaoks, kuid suudab tegelikult tegutseda kõigis meredes. Muuhulgas on laev teinud teadusekspeditsioone Antarktika vetesse ja Atlandi ookeani põhjaosasse.

    Lennusadamat külastab Aranda projekti BALTICITIES raames. Projekti on kaasatud Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja teadusjuht Hele Kiimann, kellest viimane osales hiljuti Helsingis toimunud BALTICITIES diskussioonipaneelis “Networking – a key for a better Baltic Sea”.

    Lennusadama välialal olid avatud mitmed põnevad telgid:

    Meremuuseumi huviklubi telk – Huvitegevuse telgis said lapsed end käeliselt proovile panna väikese laeva või parve meisterdamisel ning kuulda lähemalt ja registreerida end algavaks hooajaks algklassi õpilastele suunatud Meremuuseumi huviklubisse. See oli ehk kõige populaarseim telk laste seas, kaasa lõid ka pereisad. Ning huviliste käte vahel valmisid tõelised ehituskunsti šedöövrid.

    Meremuuseumi merearheoloogide telk – Merearheoloogide telgis sai näha vee all filmitud kaadreid, rääkida Eesti Meremuuseumi merearheoloogidega ning tutvuda nende uurimistehnikaga. Lisaks on võimalik külastada Meremuuseumi uurimislaeva Loodi, kus saab uudistada ehtsat sukeldumisvarustust. Merearheoloogid hakkavad tegutsema alles siis, kui kusagilt vee alt on leitud mõni laevavrakk. Tavaliselt leitakse neid sonaritega uurimise teel. 20. sajandi uppunud laevad arheoloogidele valdavalt huvi ei paku, kuid varasemate uppumiste koha peal käiakse küll. Eesti vetes on uppunud palju allveelaevu, peamiselt nõukogude omad, kuid ka sakslasi. I MS ajast on teada ka üks Inglismaa päritolu uppunud allveelaev. Uppunud objektide pinnaletoomine ja konserveerimine on kallis. Seepärast eelistatakse välja tõsta vaid väga erilisi uppunud objekte.

    Taltech Meresüsteemide instituut – Tutvustati uut õppeprogrammi noortele teadlastele, õpinguid TalTechis, räägiti mikroprügist, sinivetikatest ning erinevatest mereuuringute meetoditest.

    Prügihunt viis läbi keskkonnaharidusliku õppeprogramm „Jäätmetekke vältimine ja vähendamine, kordus- ja taaskasutamine ning jäätmete liigiti kogumise harjumuse kujundamine“. See oli lemmiktegevus lastele, kes loodetavasti õpitud tegevused ka koju kaasa viisid.

    Keskkonnaamet – Keskkonnaamet õpetab Läänemere päeval loodushoidlikult kalastama – tutvustatakse Eesti kalade liigirikkust ja kalastamise reegleid. Kuid selle tutvustamise käigus suhtuti kaladesse kui objektidesse, kellega inimene võib majandada omatahtsi. Ei olnud kuulda, et kalale on veest välja tõmbamine valus ja et tegu on väga tundliku loomaliigiga.

    Loodusmuuseum – Pop-up näitus Läänemere liikidest ning keskkonnahariduslikud tegevused lastele. Loodusmuuseum demonstreeris inimestele millimallikat ja ümarmudilaid. Millimallikas ujus ringi tavalises plastämbris, kus ta ilmselgelt väljapääsu otsis. Ümarmudilate jaoks oli neile pakutud akvaarium ilmselgelt kitsas, mida tunnistas ka loomi eksponeeriv Loodusmuuseumi töötaja.

    Pop-up Soome saatkond tutvustas Soomes tehtud innovaatilisi ja taaskasutuslikke materjale. Näiteks Soome presidendiproua kandis vabariigi iseseisvuspäeval 6. detsembril uudset  kaseniinest valmistatud kleiti. Materjali näidist sai igaüks oma käe, jala nina või muu kombitsemiselundiga katsuda.

    Perepäev pakkus kindlasti uusi teadmisi ja kogemusi. Kahjuks polnud küll suhtumine mereelanikesse sel perepäeval kõige soodsam. Küll tehti juttu mereprügist ja mikroplastist. Seega arenguruumi on ja ehk mahub järgmisel korral sadamakaile ka mõni loomakaitsjate ja keskkonnaaktivistide telk ära.

    LOE VEEL
  • Vetikad ehituses: koolitus bioplastik ja merihein jätkub ka 27. augustil (22)
    27. august 2023

    Töötube juhendab Taani arhitekt ja biomaterjalide uurija Kathryn Larsen, kes on käsitlenud vetikate kasutust nii Skandinaavia ajaloolises ehituspärandis kui Hollandis tulevikumaterjalide väljatöötamisel.
    Kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas.

    Töötoad on tasuta ning osalejatelt ei eeldata varasemaid erialaseid teadmisi ega kogemusi.
    Ise tehtud väikevormid ja prototüübid saavad osalejad koju kaasa!

    Programm

    Pühapäev, 27. august

    Merihein ehituses

    14.00-14.45 Meriheinast paneelide valmistamine soojustuseks ja ehituseks
    14.45-15.00 Kohvipaus
    15.00-16.30 Paneelidest struktuuri ehitamine

    Töötoad toimuvad inglise keeles, kuid vajadusel tagatakse ka eestikeelne tõlge.

    Kohtade arv on piiratud, kuid uudistama on oodatud kõik! Kindla koha tagamiseks paluvad korraldajad registreerida.

    Mis ootab huvilisi ees eile? Uudse materjali valmis keetmine agar-agarist ja glütseriinist. Koolituse teises osas proovitakse valatud materjalist valmistada tarbekaupu. Koolitus on lihtne ja arusaadav ka ilma inglise keelt oskamata. Koolituse lõpuks on teil olemas ilus isedisainitud ese. 

    Pildid on eilsest töötoast, täna on võimalik jätkata samamoodi.

    LOE VEEL
  • Loodusfotograaf Eimar Kull näitab Eesti Loodusmuuseumis „Vaibarahvast“ (8)
    25. august 2023

    „Fotograafia abil saan end suurepäraselt välja lülitada hallist argipäevast,” räägib näituse autor Eimar Kull. “Putukate maailm on väga eriline. Neid kohtab aastaringi ja kui õpid putukaid tundma, on ka pildistamine lihtsam, sest sa tead, kus putukas elutseb ja kuidas ta võiks käituda.”

    Näituse pealkiri "Vaibarahvas" on ajendatud samanimelisest raamatust, mille autor Terry Pratchett kirjutab humoorikalt putukatest, kes elavad vaibas. Eesti Loodusmuuseum märkis fotokonkursil Eimar Kulli fotot hooghännast just sellepärast, et annab võimaluse lähemalt tutvuda Eesti looduse väikesemate esindajatega.

    „Näitus koosneb 13 makrofotost, millele on püütud erinevad väiksed ja veel väiksemad loomakesed. Iga foto juurde kirjutas autor lühikese loo foto sündimisest. Lisaks on Eesti Loodusmuuseumi entomoloogid Uno Roosileht ja Aare Lindt täiendanud fotosid putukatega – selline väljapanek annab näituse nautijale unikaalse võimaluse vaadelda samaaegselt üleelusuuruses kauneid fotosid putukatest, keda looduses ei pruugi tähelegi panna, ning putukaid ka nende reaalses suuruses. Sedasi sünnib üllatav kontrast – vaataja sukeldub putukamaailma, vaadeldes seda samal ajal ka kaugemalt,“ tutvustab „Vaibarahvast“ Eesti Loodusmuuseumi näituste osakonna projektijuht Annemarie Rammo.

    „Eimar Kull on fotovõistlustel ja üldisemalt loodusfotograafias silma paistnud eeskätt suurepäraste lähifotodega putukatest ja ka taimedest. Eesti Loodusmuuseumi auhind Eesti Looduse fotovõistlusel on tegelikult üks väärtuslikumaid, andes fotograafile võimaluse oma töid laiemale publikule näidata,“ sõnas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. „Eesti Looduse fotovõistlus on Eestis üks suuremaid ja kauaaegsemaid fotovõistlusi ning toimub tänavu juba 24. korda,“ lisas Kukk.

    Näitus „Vaibarahvas“ on üleval Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis ning seda saab külastada muuseumi lahtiolekuaegadel muuseumipiletiga. 

    LOE VEEL
  • Urbanist AI ruumihäkk (19)
    17. august 2023

    Tallinna Strateegiakeskus korraldas koostöös Kliimaministeeriumiga Urbanist AI ruumihäki töötoa. Töötoas osalesid maastikuarhitektid ja arhitektid loomeliitudest ning erinevate Liivalaia tänaval tegutsevate ettevõtete esindajad.

     

    Miks valiti ruumihäki objektiks just Liivalaia tänav?

    Liivalaia – üks Tallinna kesklinna olulisemaid tänavaid – peaks saama lähiaastatel uue ilme. Tallinna linn viis eelmisel aastal läbi perspektiivsete trammiteede tänavaruumi uuringu, mis määratleb Liivalaia tänava liikumisruumi uue jaotuse. Järgmisena on plaanis – avatud viisil – mõtestada hoonete esised kesksed avalikud ruumid. Töötoas kasutati soomlaste poolt loodud UrbanistAI nimelist töövahendit, mille spetsiifika on loodud just linnaruumiiga mängimiseks. Märksõnad võimaldavad olemasolevate hoonete fotodele lisada linnaruumis levinud objekte, nagu istepingid, prügikastid, ronimisseinad või ausambad. Saadud info kohaselt joonistab Arvuti pildid, mis mõneti meenutavad reaalset olemasolevat linna. Kuid mitte alati.

    Töötoa seltskond jagunes neljaks erinevaks töögrupiks. Iga grupp lahkas Liivalaia tänavat erinevast piirkonnast. Esimene seltskond tegeles kunagise Vaestepatuste tänava piirkonnaga. AIsse andmeid sisestades leiti, et piirkonda võiks ilmestada Vaestepatuste ööklubi. Liivalaia tänava tunnelisse võiks tulla seenekasvatus, ööklubi või laste mänguväljak. Omapärane oli Arvutiintelligentsi poolt tehtud joonis, mis pakkus kunagise linna võllamäe ja natuke hilisema panganduse sünnipaiga tähistamiseks hauakivikujulisi pangaautomaate.

    Teisel grupil jäi kujundada kohtumaja piirkond. Seal pakkus AI välja lahendusse, kus linna tulevad elama loomad. AI võimekus loomi genereerida on teada ja see jääb vaid veidi alla Navitrollja loomingule, Kuid üldiselt olid kõik AI pildid täis rohelust, suuri puid, jalgrattateid, kuid millele paraku reaalsel tänaval vähe ruumi alles jääb. Veidike mõtlema paneb arvukate välikohvikute kujutamine. Reaalses elus ei jätkuks neile publikut. Liivalaia tänav ei ole just turistide lemmikpaik. Tavaline elanik ja töötaja vajaks ehk lõunasööki. Hommikukohvil käimise kommet meil pole. Ja päev läbi restoranitoitu söömisele lööb vaid väheste rahakott vastu.

    Kolmas grupp sai enda kätte Olümpia esise. Siin oli AI suureks armastuseks suur kollane kraana, millest loodeti kujundada purskkaevu keskel olevat monumenti. Loomulikult oli ka siin rohelisest pakatuvaid lahendusi, kuid mingit konstruktiivse lahenduseni need ei viinud. Huvitav oli idee viia jalgrattatee puulatvade kõrgusele. Reaalsuses oleks see ilmselt ekstreemõudus.

    Neljas seltskond sai endale Stockmanni kandi. Ega siingi midagi kardinaalselt pädevat välja joonistunud. Stockmanni kõrval oleks trammipeatus. Stockmann peaks oma keskuse esimese korruse hoidma tänavale avatuna. Praegune Stockmanni pood meenutab oma olemuselt nõukaaegset "Turisti" kauplust. Ka selle välisseinad olid suletud. Praegu on selles Tartu maantee hoones ammusuletud ööklubi. Ka Stockmannil olla kuuldavasti turunduslikke probleeme.

    Ürituse kokkuvõttes leiti, et AI on linnaruumi loomisel mänguline vahend, sest ei saa võtta tõsiselt pilti, kus jalakäijate ülekäigurada on joonistatud pikki tänavat kulgemas. Omamoodi avardab AI kasutamine looja meeli. Kui mõte kipub kinni jooksma, siis on kasu, kuis saad niisama mängida. Peaasi, et mäng õigel ajal ära lõpeb.

     

     

    LOE VEEL