• Meeste marss 2019 (27)
    17. veebruar 2019

     16. veebruaril kutsuti mehi Meeste marsile. Vabamu eest Vabaduse väljakule kulgenud teekonna võttis ette üle 10 meesaktivisti, kes kandsid plakateid "Stress ei tunne sugu" ja "Hoia eesti meest." Vabaerakonna naiste poolt korraldadud marsiga ei liitunud just eriti palju mehi.

    Vabaduse väljakul peetitraditsiooniliselt kõnesid ja pakuti soovijaile teed ja küpsist. Võrreldes 19. jaanuaril toimunud Naiste marsiga jäi meeste marss vaikseks ja vaoshoituks.Sellest hoolimata tõdeti:

    Eesti mees on tugev, teeb kõvasti tööd, ei nurise.
    Ta ei kurda, et on raske.
    Ta ei nuta ka kunagi eriti kui haiget saab.

    Eesti mees mõtleb siinkohal meie hea eesti vanasõna peale, et eesti mees ei ole sugugi kehvem kui eesti naine selles loos.!
    Ja võtab vastu töö piiri taga, et paremat tulevikku oma pere pakkuda.

    On jumala poolt paikka pandud, et inimese püha kohus siin maises elus on sugu jätkata, õppida, õppida endale amet, luua endale pere.
    Kõige parem kingitus, mille me koos saame anda, on uue elu sünd!

    Hoiame oma peresid, märkame ja hoolime rohkem oma perepeadest!

    Tihti harjume kõigi heaga nii ära, et unustame märgata, et eesti mees tahaks vahel oma perelt rohkem mõistmist,
    tuge, hellust, märkamist ja ka tunnustust.

    Et keegi oskaks õigel ajal märgata, et ta üle ei töötaks.
    Et keegi aitaks õigel ajal pidurit tõmmata.
    Elu on karm ja vahel ülekohtune.

    Selleks, et koos paarina alustatud pikk elutee läbi käija,
    peame peale hoolimise ka õigel ajal julgustma eesti meest oma tervise eest rohkem hoolima
    ja leidma aja aeg maha võtta, et ta tervisekontrolli läheks!

    Hoolime, hoiame, märkame oma eesti mehi, kes meie kõrval on!

     

    LOE VEEL
  • Vegan Sõbrapäev vihmametsade heaks: planeedi kopsud on suremas! (36)
    15. veebruar 2019

    Liikumine Climate Save Estonia, mis on kohalik haru ülemaailmsest liikumisest Climate Save Movement, korraldas sõbrapäeval protestiaktsiooni Tallinnas, Brasiilia saatkonna ees.

    Ürituse eesmärgiks oli juhtida tähelepanu Brasiilia terrirootiumil asuvate Amazoonase vihmametsade olukorrale, kus toimub järjest suurenev metsade raie ja elupaikade hävitamine eesmärgiga teha ruumi lihaloomadele sööda kasvatamiseks. Tegevusele aitab kaasa uue Brasiilia presidendi, 1. jaanuaril ametisse astunud Jair Bolsonaro poolt elluviidav keskkonnavastane poliitika.

    Ürituse korraldajad on arvamusel:

    "Kui planeedi kopsud surevad, lõpetab ka süda töötamise. Terve maailma veganiks hakkamise korral oleks meil hea võimalus päästa Amazonase vihmametsad ja ka teised olulised looduskeskkonnad. Praegusel hetkel on loomapõllumajandus vastutav 91% vihmametsade raadamise eest, et kasvatada loomadele sööta. Vabastades selle alla jääva maa, oleks meil võimalus taastada metsad ja sinna kuuluv loodus."

    Kohale tulnuid oli umbes 50.  Pärast kõnede kuulamist siirdusid aktivistid Brasiilia saatkonda, kus külalised võttis vastu Brasiilia suursaadik Eestis, T.E hr Roberto Colin, kes andis põhjaliku ülevaate vihmametsadesse suhtumise ajaloost ja tänapäevastest suundumistest, ka isiklikest arvamustest ja suhtumisest veganlusse. Kohtumine kulges sõbralikus meeleolus. Saadikule anti üle petitsioon, mis on suunatud Brasiilia presidendile. 

    Samaaegselt toimus sarnane aktsioon 25 linnas üle kogu maailma.

    LOE VEEL
  • Mustamäel kohatud hübriidpardid (16)
    25. jaanuar 2019

    Hiljuti ilmus Delfis lugu, kus kirjeldati Vääna-Jõesuu lähedal nähti koos tavalist värvi partidega ringi liikumas ka tumedat värvi sulestikuga parti. Koidula Kliimann on vaadelnud Tallinnas Mustamäel Lepistiku ja Parditiigi tiikides ujuvate partide välimusele. Sellised vulestiku värvi erisused ei olegi nii haruldased, kui arvatakse. Vaata galeriist, kuidas lugu nende partide sulestikuga on ja võrdle, milline on partide välimus teie kodukohas?

    LOE VEEL
  • Naiste Marss 2019 (42)
    21. jaanuar 2019

    Selle aasta 19. jaanuaril kogunesid sajad naised Viru väravate juurde, et läbi viia Naiste marss. See Ameerika Ühendriikidest alguse saanud demonstratsiooni vorm kutsub üles juhtima tähelepanu naistevastasele vägivallale ja nõrgemale positsioonile ühiskonnas. Lisaks üritust korraldanud vabatahlike naiste grupile liitus marsiga paljude poliitiliste jõudude esindajaid. Valimiste aeg ja püüded saada pildile tekitasid korraldajates hirmu provokatsioonide ees. Kohati reageeriti üle.
    Naiste marss kulges ladusalt Viru Väravate juurest üle Raekoja platsi Balti jaama taga asuva Sveta baari juurde.
    Marssivad naised kohtasid möödakäijate poolt positiivset vastuvõttu, mida aga ei teinud üksüheselt ajakirjandus.
    Vaata Bioneer.ee galeriist parimaid pilte naiste marsist.

    LOE VEEL
  • Roheliste erakond avalikustas Riigikogu valimiste kandidaadid (34)
    19. jaanuar 2019

    Roheliste erakond kutsus kõiki huvilisi kokku Piip ja Tuut mängumajja. Teatraalses keskkonnas esitleti erakonna peamisi valimislubadusi ja tähtsamaid kandidaate. Üllatusena tuli Anu Saagimi liitumine Roheliste erakonnaga. Kandvatest lubadustest esitas Aleksander Laane suuna võtmist 32-tunnilisele töönädalale. Esitluse lõpus tulid kohale inimesed loomakostüümides ja Tõnu Trubetsky, kes ka Roheliste nimekirjas Nõmme ja Mustamäe piirkonnas kandideerimas on.

    LOE VEEL
  • Liginull näituse avamine 10. jaanuaril (28)
    12. jaanuar 2019

    Seekordne Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäitus pakub ühe võimaliku vaate küsimusele, kas ja kuidas peaks arhitektuur reageerima ärevatele teadetele meie koduplaneedi ülekuumenemisest.

    „Näituse peamiseks ajendiks on 1. jaanuarist 2020 kehtima hakkavad hoonete liginullenergianõuded, mille eesmärgiks on vähendada oluliselt Eesti hoonete kasvuhoonegaasiheitmeid ja seeläbi anda omapoolne panus katastroofiliste kliimamuutuste ärahoidmisse,“ selgitas näituse üks kuraatoritest, arhitekt Mihkel Tüür. „Uute regulatsioonide mõõtkavaks on üks hoone ja ajaskaalaks 30-50 aastat. Kuraatornäitus võtab laiema vaatenurga, küsides, kas iga lähenemine, mis ei vaatle probleemi kogu planeedi mõõtkavas, holistlikult ja vähemalt 100-aastases perspektiivis, pole paratamatult läbikukkumisele määratud.“

    „Olgugi et tegemist on arhitektuurinäitusega, ei ole selle huvikeskmes ainult ruum kui vorm. Näitust ette valmistades sai meile selgeks, et uued olud ei pruugi tulevaste hoonete vormi eriti mõjutada. Oluliselt enam muutuvad ilmselt hoiakud ja mõtteviisid, millega hooneid edaspidi kavandatakse. Sestap on näitus vormilise asemel ennekõike sisuline, fookusega ruumil kui sisul,“ selgitas kuraator Eik Hermann.

    Muuhulgas pakub näitus vastuseid küsimustele: mida tähendaks maailmale ja Eestile, kui kliima soojeneks 2100. aastaks kuni +4 °C? Kuidas on soojenemine seotud kasvuhoonegaasidega? Kui palju peaksid kasvuhoonegaaside heitmed vähenema, et tagada elamisväärne planeet ka tulevastele põlvedele? Kas näiteks 1 tonn CO2-ekvivalenti on palju või vähe, mitu kilomeetrit autosõitu see tähendab või mitu tonni tsementi sellega toota saab?

    Samuti uuritakse, miks on eestlase ökoloogiline jalajälg tervelt kolm korda suurem kui lätlasel ja rootslasel? Milline on Eesti hoonesektori panus kasvuhoonegaaside heitmesse? Kuidas see panus hoonesektori erinevate osade vahel jaotub ja millised on trendid? Mida Eestis praegu tehakse, et jalajälge vähendada, kas sellest piisab ja mida teha, et meie jalajälg ka päriselt vähenema hakkaks?

    Näitus on kõigile ruumi- ja keskkonnahuvilistele avatud Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn) E-L kell 10-18 kuni 2. veebruarini. Näituse külastamine on tasuta.

    LOE VEEL
  • Loomaaia jõulud (31)
    29. detsember 2018

    Peagi saabuvat aastavahetust tähistades tasub meeles pidada, et enamik loomi pelgavad pauke väga. See võib neis tekitada enesevigastamist põgenemise käigus, südamerabandust krampe ja enesekaitseks argressiivsust. Ka loomaaiaasukad oleksid üliõnnelikud, kui loomaaia läheduses uusaastasaluuti ei lastaks. Hoiame ilutulestiku linnaväljakute jaoks ja jätame metsad pauguvabaks.

    LOE VEEL
  • Reet Ausi taaskasutusmood Stockmannis (36)
    11. detsember 2018

    Tekstiiliprügi on kasvav probleem kogu maailmas, samuti Eestis. Kiirmood on kaasa toonud madalad hinnad ja sageli madala toote kvaliteedi, kuid samal ajal on kasvanud inimeste sissetulekud: riideid ostetakse rohkem, kantakse vähem ning asjad kuluvad kiiresti. Maailmas saadetakse igas sekundis prügimäele üks rekatäis riideid. “EL-is kogutakse vaid 25% kasutatud riietest korduvkasutuseks või materjalina ümbertöötlemiseks, ülejäänu lõpetab oma elu prügimägedel või põletites,” selgitab Uuskasutuskeskuse volinike kogu liige ja ringmajanduse nõustaja Kerli Kant Hvass.

    “Jätkusuutliku disainerina olen aastaid vaadelnud ülejääki toormaterjalina ja otsinud erinevaid lahendusi loodud materjali võimalikult pikalt ringluses hoidmiseks,” ütleb disainer Reet Aus. Tema sõnul on koostöö pikaajalise arenduse tulemus, kus tarbimisjärgse materjali ringlusse toomisel astutakse üheskoos järgmine samm. “Oleme leidnud koostööpartnerid, kellega koos kogume, töötleme ümber ja toome teadliku tarbijani kollektsiooni, mis sisaldab ka Eestis kogutud vanu rõivaid,” ütleb Aus ja lisab, et ringdisaini idee juurutamiseks sünnib Uuskasutuskeskuse ja Stockmanni abiga kokku kogutud teksadest valmistatud lõngast kollektsioonile ka kõrvalliin.

    Uuskasutuskeskuse sõnul tuleb rääkida keskkonnast ja ringmajandusest moe kontekstis, sest moe tarbimine on aastatega suurenenud ja see on kaasa toonud kasvava tekstiiliprügi probleemi. Muutusi on vaja nii tarbija, ettevõtete kui poliitilisel tasandil. „Tänane globaalne rõiva- ja tekstiilitööstus on väga ressursimahukas ja reostab keskkonda,“ ütleb Kerli Kant Hvass. Tema sõnul põhineb suur osa moest täna põhimõttel: võtame toormaterjali, toodame sellest rõiva, kanname seda ja siis viskame minema, kuid esimesi samme tasuks teha ringmajanduse suunas, kus tooted disainitakse kauakestvateks ning nende eluea lõpus saab need suunata materjali ümbertöötlusse ja seda võimalikult ressursisäästlikult. „Uuskasutuse üheks eesmärgiks on suunata inimeste kappidesse seisma jäänud asjad korduskasutusse läbi meie kauplustevõrgu (reuse), või materjali ümbertöötlusesse läbi koostöö partnerite (recycling). Täna puudub Eestis võimekus suures koguses ja erineva koostisega tekstiilimaterjalide ümbertöötlemiseks ja seetõttu teeme koostööd rahvusvaheliste partneritega, aga tulevikus näeme, et Eestis võiks selline võimekus olla endal tuginedes meie traditsioonidele ja positsioonile tarneahelas,“ selgitab Hvass.

    „Meil on hea meel ühendada jõud Reet Ausi ja Uuskasutuskeskusega, et teha keskkonda hoidvasse elustiili panustamine senisest veelgi lihtsamaks,“ ütleb Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner. „Keskkonnasäästlik ning vastutustundlik tarbimine on Stockmanni jaoks oluline väärtus. Kasutatud teksariiete kogumine, nende taaskasutusse ja ümbertöötlusesse suunamine, mille tulemusena need reaalsete rõivastena tagasi poodi jõuavad, on kahtlemata jõuline panus vastutustundliku ostukogemuse pakkumiseks,“ selgitab Türner.

    Kõigi abiga valmib koostöös Stockmann + Reet Aus + Uuskasutuskeskus kasutatud teksariidest uus kudumite kollektsioon. Vastutustundliku moe sünnile saab anda panust, tuues oma seisma jäänud teksariided Stockmanni 4. korruse Uuskasutuskeskuse kasti.

    LOE VEEL
  • Professionaalsed kunstnikud jagavad inspireerivaid kingiideid (17)
    07. detsember 2018

    Tutvu valikuga kunstisündmusel esitletavatest ja müüdavatest teostest siin.

    „Elukutselised kunstnikud ja disainerid tutvustavad ARSi ajaloolises keraamikatöökojas ja projektiruumis maale, graafikat, keraamikat, sisustustekstiile, rõivaid, aksessuaare, ehteid ja palju muud, mis lahendab kindlasti jõulueelsel ajal nii mõnegi kingimure. Kvaliteetne kunst on ilus ja mõttega tehtud kingitus, mille väärtus ajas kasvab,“ kinnitas projekti Avatud ARS juht Ruth-Helene Melioranski.

    Tema sõnul tasub ARSi külastada ka seetõttu, et laupäeval avaneb huvilistele viimane võimalus näha ARSi maja ajaloolisi keraamikaahjusid, mis saavad algaval aastal moodsa näo.

    „Nimelt rajatakse ARSi majja EASi toel kaasaegne projektiruum ning täna Eestis puuduva gaasipõletusega keraamikakeskus, samuti keskne kunsti promotsiooni- ja koolituskeskus,“ sõnas Melioranski.

    Aadressil Pärnu mnt 154 kell 11-18 toimuval hüpikmüügil osalevad järgmised kunstnikud ja disainerid: FRONT, graafika.ee, Tamma Design, Kelli Valk, Emma-Elfriide, Marit Leevik/Ruum ja Keraamika, Kristiina Laurits, Kersti Karu, Liisa Kruusmägi, Merike Hallik, Helgi-Maret Olvet, Maria Tamm, Maarja Mäemets, Ave Taavet, Elna Kaasik, Helle Videvik, Ene Raud, Maria-Kristiina Ulas, Anneli Filipov, Margit Terasmees, Raili Keiv, Robin Nõgisto, Kristina Puz, Urmas Puhkan/Asuurkeraamika, Anne Türn, Aino Jakobi, Piret Rohusaar, ARS Portselan, Nukufilmi Lastestuudio, Piret Kuresaar Design, Ingrid Allik, Heleliis Hõim – aga samuti EKA ehte-ja sepakunsti osakonna tudengid, Kuressaare Ametikooli nahkkäsitöö eriala õpilased, õpilasfirma Cukkur ning mitmed teised.

    ARS kunstilinnakus tegutsevad kunstnikud tutvustavad laupäevasel hüpikmüügil oma tegevust ka erinevatele vanuserühmadele mõeldud töötubades, kus on võimalik kunstnike juhendamisel valmistada ise loomingulisi kingitusi lähenevateks pühadeks.

    Liisa Kruusmägi õpetab lustaka jõulukaardi tegemist, Ubunoiri graafikakojas saab aga jõulukaarte teha linoollõikes; Liisi Eelmaa tutvustab paberi marmoreeringu võimalusi ja Tamma Design õpetab meisterdama Joti Knot käevõru. Kodus kunsti tegemiseks ja meisterdamiseks vajaminevaid vahendeid saab kaasa osta ARSi hoovis asuvast Skizze kunstitarvete poest.

    ARS on Eestis ja laiemaltki tuntud kvaliteetse tarbekunsti kaubamärgina aastast 1975. Täna on ARS Kunstnike Liidu eestvedamisel kujunenud kunstilinnakuks, kus tegutseb üle 90 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. ARS Kunstilinnak ühendab innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused.

    ARSi hüpikmüük toimub projekti Avatud ARS 2 raames ning seda kaasrahastab EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest.

    Lisainfo hüpikmüügil osalevate kunstnike ja nende teoste ning töötubade kohta leiab hüpikmüügi Facebooki ürituse lehelt.

    LOE VEEL