18. mail hääletavad EL liikmesriikide esindajad glüfosaadi (mida sisaldava tuntuima toote nimi on Roundup, tootja Monsanto) kasutamise üle Euroopas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC) kinnitas 2015. aastal, et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend.

  • Toit ja aiandus
  • 13. mai 2016
  • Pildi päristolu: Pixabay, CC0 Public Domain

Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USAs, Kanadas ja Rootsis. Mitmed uuringud on näidanud, et Euroopa riikide kodanike organismid sisaldavad taimemürgina kasutatava glüfosaadi jääke, kohati on selliseid inimesi üle 90%. Paraku ei tehta selle kohta mingit regulaarset seiret.

Mürke toidus aina enam

Eestis on mitmesuguste mürgijääkide jälg toidus pidevalt kasvanud. Riigikontrolli 2015. aasta seire kohaselt on mürkide jääke 51% toiduainetes. Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, teedeäärte hooldamisel, avalikes parkides, isegi laste mänguväljakutel. Iga inimene võib sellega ka enda teadmata kokku puutuda. Eestis kasutatakse aastas ligi 290 tonni glüfosaati.

Lisaks vähiohu tekitamisele inimesel hävitab glüfosaat vee- ja mullaelustikku. Eesti saaks olla mahetootmise eeskujuriigiks ja jätkusuutliku riigi mudeliks Euroopas.

Biotaimekaitsevahendite asjatundja dr Roma L Gwynni sõnul kasvab biopestitsiidide turg  üle 15% aastas, mis on suurem kui keemiliste  taimekaitsevahendite aastane kasv (3%).  Paljud biopestistiid tulevad traditsioonilisest keemiatööstustest, mis tähendab, et ka Eestil on hea võimalus oma  biopestitsiidide tööstuse rajamiseks. Biotaimekaitsevahendid on alternatiiviks sünteetiliste ja kõike hävitavate mürkide vastu.

Eesti ametnikud ei näe probleemi

Eestis otsustavad glüfosaadi kasutusloa pikendamise üle Riigikogu Maaelukomisjon, Maaeluministeerium ja -minister. Tänane Eesti ametnike soov on glüfosaadi kasutamine võimalikult pikaks ajaks ja piiranguteta heaks kiita.  

Prantsusmaa keskkonnaminister Ségolène Royal kinnitas aga, et Prantsusmaa hääletab tulevaste põlvede nimel 18. mail vähkitekitava glüfosaadi vastu. Samuti on glüfosaadi kasutamise vastase meelsusega Rootsi, Holland, Itaalia ning enamus Euroopa Liidu riikide kodanikest.

Algselt taheti selle taimemürgi piiranguteta kasutust kogu Euroopa Liidus pikendada 15 aastaks. Euroopa Parlament tegi aga kompromissettepaneku, et kasutusluba pikendatakse seitsmeks aastaks ja oluliste piirangutega. See on ka kompromisside kompromissi punane joon, mida ületada ei tohi. Lõplikeks otsustajateks on aga liikmesriikide valitsuste esindajad. 

Näita oma meelsust

Anna oma allkiri nõudmisele, et Eesti hääletaks vähkitekitava mürgi glüfosaadi kasutusloa pikendamise vastu Eestis ja kogu Euroopas! Ka Eesti peab oma territooriumil glüfosaadi kasutamise keelustama!

Hääleta siin!