Mitteametlikel andmetel kavatseb keskkonnaminister lähipäevil allkirjastada käskkirja „Vinkovi meremadaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamisest keeldumine”. Kahetsusväärsel kombel ei ole käskkirjaga tehtav otsus kooskõlas selles toodud põhjendustega ja ei vasta linnuloenduse aruandes välja toodud selgele vajadusele kaitsta Vinkovi meremadala loodusväärtusi riiklikul tasandil. Arvestamata on jäänud Hiiu Tuul MTÜ vastav tähelepanujuhtimine.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 4. mai 2018
- Foto: Aul. Pixabay
Hiiu Tuul MTÜ esitas 08.12.2016 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku Vinkovi meremadala kaitse alla võtmiseks. Vinkovi madal on üks kahest suuremast Hiiumaa lähistel asuvast meremadalast ja on väga oluline arktiliste sukelpart auli peatumis-, toitumis- ja talvitusala.
"Keskkonnaameti tellimusel viidi 2017. a. novembris läbi veelindude lennuloendus Hiiumaa ümbruse merealal. Loenduse viis läbi Eesti Maaülikool ekspert Leho Luigujõe eestvedamisel.
Loendusandmed koos järeldustega edastati Keskkonnaametile 06.03.2018.
Loenduse eesmärgiks oli saada täpsemaid andmeid sügisrändel peatuvate lindude arvukuse kohta Hiiumaa lähedasel merealal.
Vinkovi madala puhul, mille kohta Hiiu Tuul MTÜ tegi kaitse alla võtmise ettepaneku, ei ületanud seal peatuvate veelindude arv Ramsari 1% või 20 000 isendi kriteeriumit. „Vinkovi madaliku aulide arvukus oli tegelikult suurem, kuna mitmed suured parved jäid planeeritava kaitseala piiridest napilt välja,” võib lugeda lennuloenduse aruandest.
Vinkovi madala naabruses on kaks nimetut madalat, mis on veelindudele atraktiivsed.
„Oluline viga mida tehakse on, et igat väikest madalikku vaadatakse iseseisvana. Taolisel juhul ei ole Ramsari kriteeriumi saavutamine ühegi madaliku puhul võimalik, sest selleks on madalikud lihtsalt liiga väikesed. Vinkovi madal, Madalik 1 ja Madalik 2 on üks süsteem ja väärivad kaitse alla võtmist,” seisab lennuloenduse aruandes.
Hiiu Tuul MTÜ, tutvunud lennuloenduse aruandega ja arvestades seal toodud seisukohti, plaanib esitada ettepaneku Vinkovi madal ja selle lähimadalate kaitse alla võtmiseks.
„See on vajalik nii elupaigatüüpide kui veelindude kaitseks. Eriti valutame südant arktilise sukelpardi aul (Clangula hyemalis) käekäigu pärast,” ütleb Hiiu Tuul MTÜ juhatuse liige Inge Talts.
Viimase kahekümne aasta jooksul on auli Lääne-Siberi ja Põhja-Euroopa auli populatsiooni arvukus langenud 65%. Aul arvati 2012. aastal rahvusvahelises Punases Nimestikus globaalselt ohustatud liikide hulka.
Võtame väga tõsiselt aruandes tõdetut: „Me ei tea näiteks, miks on auli arvukus nii järsult langenud. Me võime süüdistada pesitsusaladel toimuvat (gaasi ja naftaväljad), kuid me ei tohi unustada, et need samad linnud veedavad Läänemerel enamus aega aastast ja arvukuse kahanemise põhjused võivad olla hoopis siin. See võib olla näiteks Läänemere suur reostuskoormus, mereelupaikade hävimine, suured takistused rändeteedel jne. Sellest tulenevalt ei tohi me alahinnata meremadalikel toimuvat ning seetõttu võiksime pöörata nende kaitsmisele suuremat tähelepanu.”
Kohustuse kaitsta arktilist sukelparti auli võttis endale Eesti Vabariik 18.06.2008 ühinedes Aasia ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega. Sellega on Eesti Vabariigil kohustus teha kindlaks oma territooriumil asuvad rändveelindude jaoks tähtsad alad ja elupaigad ning korraldada nende kohtade kaitset, hooldamist, seisukorra parandamist ja taastamist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
