Kliima soojenenedes ähvardavad Himaalaja sulavad liustikud loodusega alati kooskõlas elanud kohalikke Bhutani elanikke hävitavate tulvavetega, edastab Aive Herja GO Kojast.

Himaalaja mägede orus harivad Bhutani linna Punakha talunikud rahulikult põlde. Samas kogub mägijärv nende kohal kõrguvates mägedes sulavate liustike jäist vett. Ühel kurval päeval võib sellest paisuvast mägijõest kohalike inimeste õnnetuseks saada “taevast langev tsunaami”.

Olgugi, et mägijärv on rekordkiirusel sulavate liustike vetest kasvanud juba ohtlikult suureks, ei oska veel keegi täpselt öelda, millal võib saabuda murdepunkt, kui järv juurde tulvavat vett enam mahutada ei suuda ning tungib üle kallaste, heites metsikud vetevood orus elavate inimeste peale.

Samalaadsed tulvaveed on Punakhat tabanud ka varem. Viimati juhtus see 1994. aastal, kui linna ootamatult tabanud tulvavesi hävitas kodusid ja tappis üle paarikümne inimese. Teadlased arvavad, et uus tulvavesi võib olla kaks korda suurem ja seetõttu tuleb arvestada veelgi katastroofilisemate tagajärgedega.

Punakha elanikud pole ainsad, keda selline oht ähvardab, sest soojenev kliima võib üle kallaste voolama panna vähemalt 25 Bhutani liustikujärve. Seega varitseb tulvavee oht kõikides kitsastes mägiorgudes, kus elab enamik Bhutani elanikkonnast.

Nii nagu paljud teised vaesed riigid, maksab ka Bhutan keskkonnakahjude eest, mida tekitavad tegelikult teised, kiirelt areneva majandusega riigid nagu nt Hiina ja India, kes fossiilkütuseid tarbides ja kasvuhoonegaase õhku paisates kiirendavad oluliselt globaalset soojenemist.

Kõige iroonilisem kogu loo juures on aga see, et Bhutan on tõenäoliselt teinud keskkonna kaitsmiseks rohkem kui enamik teisi riike.

Imelise maastiku ning liigirikka ja puhta loodusega Bhutan peab looduskaitset üheks tähtsaimaks rahvus-poliitiliseks eesmärgiks, millele pani aluse eelmine Bhutani kuningas ning mida hoiab siiani au sees tema poeg, riigi praegune kuningas.

Seaduse järgi ei tohi riigi metsade, kus kasvavad nt. sinine mänd, küpress, kuusk ja tsuuga, arvukus kunagi langeda alla 60% taseme kogu riigi territooriumist. Lumeleopard, Himaalaja mustad karud, haukuv hirv ja punased pandad uitavad rahulikult rahvusparkides ja metsiku looduse kaitsealadel, mis moodustavad neljandiku Bhutani territooriumist. Idas asuv looduskaitseala on tuntud kui ainus koht maailmas, kus on nähtud lumeinimest.

“Bhutan on pühendanud end keskkonnakaitse edendamisele, kuid sellele vaatamata ähvardab kliimamuutuste mõju ka meid,” ütleb Bhutani pealinna Thimphu ÜRO Arengu Programmi juht Doley Tshering. “Sa tead, et sina pole probleemi tekitanud, ometigi pead kannatama selle tagajärgede tõttu.”

“Ükski heategu ei jää karistamata,” nagu öeldakse…

Allikas: Henry Chu, Los Angeles Times