Mida rohkem sa mõtled, seda kasulikum see on! Väsita oma ajusid, siis paraneb ka mälu. On inimesi, kes saavad turgutust muusikast: veri hakkab kiiremini liikuma, energiavahetus paraneb ja ajutegevus hoogustub. Teised jälle saavad elamusi raamatuid lugedes või kunstimuuseumi külastades. Sinu ajule meeldivad kõik uued kogemused ja väikesed seiklused. Õppimine on alati hea (kasulik) ja inimese võime õppida vältab kogu elu.

  • Tarbimine ja tervis
  • 9. oktoober 2008
  • https://pixabay.com/photos/brain-hand-grey-gray-brain-4961452/

Sinu aju tahab tervislikku toitu!

Toit peab olema mitmekülgne, vähesoolane ja väherasvane.

C ja E vitamiinid kaitsevad meie ajusid.

Suits ja alkohol nõrgendavad mälu!

Sigareti suitsus on üle 4000 erineva mürgise aine. Suitsetamine aeglustab vereringet, mis mõjutab ajude hapnikuvarustust ja see omakorda nõrgendab  teovõimet ning mälu.

Alkohol mõjub halvavalt kesknärvisüsteemile, eriti ajudele.

Liikumine hoiab aju reipana!

Liikumine teeb head nii ajudele kui kogu kehale. Tavaline metsaskäik nõuab näiteks tasakaalu, tähelepanu, otsustusvõimet ja mälu. Soovitatav on liikuda iga päev vähemalt 30 min. Füüsiline aktiivsus aitab mälu parandada sootuks paremini kui medikamendid.

Lisaks liikumisele vajab inimene ka piisavalt puhkust. Ainult puhanud närvirakud saavad normaalselt funktsioneerida.

Inimsuhted on tervise alus

Head sõbrad ja suhted kaitsevad tervist. Käia koos sõpradega väljas, teatris, kinos; ela end välja rääkides.

Sõbrad mõjutavad meeleolu ja ajudele meeldib, kui meenutatakse toimunut.

Kuidas meeles pidada?

• Alusta tööpäeva raskematest töödest!
• Keskendu sellele mida teed, ära tegele mitme asja korraga!
• Jaga suured tööd osadeks ja keskendu vaid ühele osale korraga!
• Ära hädalda, ole rahulik, nii väldid stressi!
• Pea meeles ka puhkepause!
• Jäta asjad meelde ükshaaval!
• Tee märkmeid!

Kui mälu jätkuvalt petab, peaks selgitama milles on probleem. Põhjuseks võib olla stress, väsimus, masendus või midagi muud, enamsti on seda põhjust võimalik ravida .

Lihtsaid mäluprobleme on kõigil, eriti siis, kui inimene on stressis, väsinud või peab tegelema asjadega, mis rahuldust ei paku. Väsinud peaga loetud tekst ei jää kuidagi meelde, sest mõtted ekslevad ringi. Mitme probleemiga üheaegselt tegelemine võib viia unustamiseni.

Hajameelsusest saab jagu, kui keset kiiret hetke peatud korra ning üritad mõtteid koguda tähtsuse järjekorras.

Millal peaks muretsema?

• Kui unustad pidevalt, eriti kui see hakkab juba segama igapäevatööd.
• Kui asjad kaovad ja nende otsimisele kulub palju aega, kui poodi minnes ei meenu mida pidid ostma
• Kui unustad nii tähtsaid asju nagu rohu võtmine, tuttavate nimed või tähtsad kohtumised.
• Mäluhäiretele lisaks ei taha enam liikuda võõrastes kohtades, üritad olla omaette, oled saamatu lihtsates asjades

Hea teada!
Inimeste nimed lähevad meelest 83 % inimestel
Telefoninumbrid ei püsi meeles 60 %
Kokkulepitud kohtumised ununevad 34 %

Helle Laan, sekretar.ee
Foto: wikimedia