Tuhat on üsna suur number, miljon veelgi suurem. Isegi kuni tuhat aastat laguneb üks kilekott ja miljon kilekotti võetakse maailmas kasutusele ühe minuti jooksul. Need arvud tasub toidupoes järjekordset kilekotti krahmates endale meelde tuletada. Kaupluse kassas on lihtne ja mugav kilekott haarata, kuid seda tehes tasub mõelda, milline on plastkoti mõju nii keskkonnale kui rahakotile tegelikult.

  • Kilekoti keskmine kasutusiga kestab vaid minuteid ja aastas kasutab üks inimene keskmiselt 300 kilekotti.

  • Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla ühe protsendi. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, korduvkasutatakse neist vaid murdosa. Hiinas kasutatakse päevas kolm miljardit kilekotti. Keskmine USA pere kasutab aastas 1460 kilekotti, korduvalt kasutatakse USA-s alla ühe protsendi kilekottidest.

  • Kilekott laguneb looduses tuhat aastat, osa merre sattunud kilest ei pruugi kunagi laguneda.

  • Mitmetes maades on kilekottidele kehtestatud maks või on kotid sootuks keelatud, nt Iirimaa, Iisrael, Kanada, Lääne-India, Botswana, Keenia, Tansaania, Lõuna-Aafrika, Taiwan, Singapur jt on seadnud piirangud kilekottide kasutamisele jaekaubanduses. Iirimaal kasutati 2002. aastal poeskäimisel 1,2 miljardit plastkotti, mis teeb üle 300 koti aastas elaniku kohta. Kui kehtestati maks, langes plastkottide kasutus kolme kuuga 90%.

  • Kilekottide taaskasutus on palju kulukam kui uute kilekottide tootmine.

  • 8,7 kilekoti tootmiseks kuluvast naftast toodetud bensiiniga saaks auto sõita terve kilomeetri.

  • Kui peate siiski ostma kilekotte, püüdke neid vähemalt korduvalt kasutada. Plastkotte saab kasutada ka prügikottidena. Ainult sellepärast aga kilekotte siiski osta ei tasu, kuna spetsiaalseid prügikotte on kasulikum osta. Nii saab kokku hoida raha, kasutatud trükivärvi ja ka tootmisjääkide arvelt (nt sangade tekitamine kilekottidele on suur raiskamine).

  • Plastmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks kasutatakse ligi 4% maailma naftatoodangust.

  • Poes ei pea laskma iga asja eraldi kilekotti pakkida, ütle ei kilekotile, kui väiksem ost mahub juba kaasas olevasse kotti. Aedviljade ostmiseks saab väikese kilekoti ise kaasa võtta. Erinevad puu-, juur- ja köögiviljad võib ka eraldi kaaluda ja siis ühte kotti pista.

  • Mustaks läinud kilekotti ei pea kohe ära viskama, seda saab väga lihtsalt pesta.

  • Riidekoti kaasas kandmisest tasub kujundada harjumus. Kandke riidest poekotti käekotis või taskus. Kui olete ostetud kraami kotist välja ladunud, pange kott taskusse või käekotti tagasi. Või siis hoidke kotti ukse lähedal või autos, et märkaksite seda poodi minnes kaasa võtta.

  • Kõike seda tehes ei muuda küll maailma, kuid muutused algavad väikestest valikutest ja nii saad anda oma väikese panuse ja eeskuju. Tänapäeval on kilekotte keeruline vältida, kuid seda, palju kilet igaüks meist loodusesse tagasi saadab, saame küll ise vähendada.

Mõtle kaasa!

  • Riidest kott maksab 1-4 eurot. Saame seda kasutada ka 500 korda. Sel juhul tuleb koti ühe kasutuskorra hinnaks tuleb 0,01-0,1 eurosenti. Kui teha riidest kott vanadest kantud rõivastest, kulub kotile vaid õmblusniidi maksumus.

  • Kilekott maksab 5-15 eurosenti ning enamasti kasutame seda korra. Ostes 500 kilekotti, oleme maksnud 25-75 eurot. Seega tasub kilekotte kasutada kindlasti rohkem kui korra.

  • Lihtsamad paberkotid maksavad 25eurosenti kuni 1,5eurot ning neidki kasutame enamasti vaid korra. Ostes 500 paberkotti, oleme maksnud 125-750 eurot.