Looma pehmed koed lagunevad enamasti kiiresti, kuid Siberi igikeltsast võib leida kümneid tuhandeid aastaid hästi säilinud loomi ja taimi. Need leiud on teabe poolest väga rikkalikud – neist saame aimu kunagise ökosüsteemi toimimisest, muutumisest ning väljasurnud liikide kadumise põhjustest või tänapäevaste liikide muutumisest.

Igikeltsast on leitud ka mitmeid suuremaid imetajaid – mammuteid, karvaseid ninasarvikuid, hobuseid, piisoneid ja ahme –, kuid mitte linde. Kuid hiljuti leiti ühest Kirde-Siberis (Belaja Gorast, Jakuutiast) asuvast käigust, mille kohalikud olid igikeltsa sulatamise abil uuristanud mammutivõhkade otsimiseks, aga värvuline.

Leiu teeb erakordseks selle terviklikkus – võimalik oli mõõta nii isendi tunnuseid kui ka analüüsida suhteliselt hästi säilinud geneetilist materjali. Tegu oli 44 000 – 49 000 aasta vanuse isendiga ning molekulaarsete meetoditega õnnestus uurijail tuvastada, et tegu on emase sarviklõokesega (Eremophila alpestris). Kuna senised andmed sarviklõokeste süstemaatika (on olemas ka kõrbe-sarviklõoke (Eremophila bilopha)) ja evolutsiooni kohta olid napid, aitab leid teadmislünki täita: näiteks kinnitab see arvamust, et sarviklõoke on pärit just Kirde-Siberist enne kui levis sealt kaugemale ja eristus Euraasia ja Põhja-Ameerika asurkondadeks.

Võrdlus tänaste andmetega näitab, et leitud sarviklõoke on geneetiliselt sarnane Skandinaavia, Põhja-Venemaa, Kasahstani, Mongoolia ja Hiina sarviklõokestega. Leiukoha õietolmu andmed kinnitavad, et 50 000 – 30 000 aasta eest oli piirkond sarnane nii tundrale kui ka stepile, mis omakorda kinnitab piirkonna sobilikkust liigile. Täna on sarviklõoke avamaastike liik ning just selline oli tol ammusel ajal ka Siber.

Uurijaile teeb muret, et mammutivõhkade jahtijad ei pööra väikestele leidudele tähelepanu, vaid uhuvad need käikudest välja või hävivad leiud käike uuristades. Sellest, kuidas mammutite luude kaevandamise tõttu hävineb väärtuslik osa ajaloost, saab vaadata saatest „Pealtnägija”.

Dussex N, Stanton DWG, Sigeman H, Ericson PGP, Gill J, Fisher DC, Protopopov AV, Herridge VL, Plotnikov V, Hansson B, Dalén L (2020). Biomolecular analyses reveal the age, sex and species identity of a near-intact Pleistocene bird carcass. Communications Biology 3: 84, https://doi.org/10.1038/s42003-020-0806-7


Lugu on pärid Linnuvaatleja teadusuudisteportaalist, mida toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.