Jäiteks nimetatakse jääkihti, mis tekib puuokstele, traatidele ning teistele objektidele siis, kui neile langenud allajahtunud vihma-, uduvihma- või udupiisad külmuvad. Nullilähedasel miinustemperatuuril tekkinud suured veepiisad külmuvad aeglaselt. Puutudes kokku mingi esemega, valguvad need laiali ja moodustavad veekihi, mis jäätudes moodustab jäite. Kui jääkiht tekib maapinnale, nimetatakse seda kiilasjääks. Jäide moodustub tavaliselt siis, kui õhus on külma alla -5 0 C. Jäite tekkimist soodustab tuul ja seepärast tekib seda rohkem okste ning traatide tuulepoolsele küljele.

  • Kliima
  • 13. detsember 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Maanteetranspordis on kõige ohtlikum ilmastikunähtus teedele tekkiv kiilasjää, mis vähendab teekatte haardeaomadusi võrreldes kuiva teega ja pikendab seega pidurdusteekonda. Eriti salakaval on selline õhukene jääkiht maanteedel, millest paistab läbi must teekate. Seda nimetatakse ka mustaks jääks, mis tekib sageli öösel või varajastel hommikutundidel - siis, kui õhu- ja maapinna temperatuur on minimaalne ning liiklus hõre. Kuna must jää on väga õhuke, sulab see ruttu esimeste päikesekiirte mõjul, olles püsivam varjulistel teelõikudel.

Jäide on ohtlik ka lennukitele. Kui lennuk satub jäitetsoon, sadestuvad ja külmuvad lennukile allajahtunud veepiisad pilvedest. Need piisad on suuremad kui udupiisad ja lennuki liikumise kiirus on palju suurem kui tuule kiirus. Seepärast on jäite tekkimine lennukitel palju intensiivsem kui maapealsetel objektidel. Jäide muudab lennuki aerodünaamikat ja kiirust, suurendab kaalu, põhjustab ohtlikku vibratsiooni, rikub raadiosidet jm. Laeval võib tugev jäätumine põhjustada raskuspunkti nihkumise nii, et tugeva lainetuse korral on oht aluse kreeni kaldumiseks ning ümberminemiseks.

Tuule ja paksema jäitekihi puhul võivad murduda puude oksad, katkeda elektriliinid, maha langeda liinide tugipostid. Põldudele tekkinud jääkoorik halvendab või peatab taimede varustamise hapnikuga, mille tõttu võib osa taimi või kogu külv hävida. Libedus on ohtlik ka jalakäijatele. Jäidet loetakse ohtlikuks ilmastikunähtuseks juba alates tekkemomendist. Kui jäitekihi paksus on 20 mm või üle selle, loetakse seda eriti ohtlikuks nähtuseks.

Mida jäite puhul teha?

  • Vali jalanõud, millega oleks minimaalne oht libedal teel libiseda ja kukkuda
  • Sõida jäiteoludes talverehvidega.
  • Vali ilmastikuoludele vastav sõidukiirus.
  • Ole eemal puudest, sest oksad võivad jäite raskuse all murduda.

Lugu ilmub koostöös Riikliku ilmateenistusega. Leia ilmateade siit.

Loe ka muude ilmariskide kohta.