Päikeselt Maani jõudvast elektromagnetkiirgusest pääseb läbi atmosfääri soojus- ehk pikalaineline kiirgus, nähtav ehk valguskiirgus ja osa ultraviolett- ehk UV-kiirgusest. Inimesele ja loodusele on kahjulik kõige lühema lainepikkusega ultaviolettkiirguse osa ehk UV-C-kiirgus, mis neeldub õnneks 15-35 km kõrgusel stratosfääris, osoonikihis.

  • Kliima
  • 8. august 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Keskmise lainepikkusega ultraviolettkiirguse osa ehk UV-B-kiirguse maapinnani jõudmine sõltub suurel määral osoonikihi paksusest. Kõige pikalainelisem osa UV-kiirgusest ehk UV-A-kiirgus neeldub osoonikihis vähesel määral.

UV-kiirguse absoluutset tugevust mõõdetakse sensoritega, mille spektraaltundlikkus vastab inimese naha erüteemtundlikkusele. Erüteem on pindmiste veresoonte laienemise tagajärjel tekkiv nahapunetus. UV-indeks 1 tähistab erüteemselt efektiivse kiirguse tihedust 0,025 W/ruutmeeti kohta. Eestis on UV-indeksi kõrgeimaks väärtuseks mõõdetud 8,6 ühikut.

Parajates kogustes on UV-kiirgus inimesele kasulik, kuna selle toimel toimub D3-vitamiini süntees. See vitamiin soodustab luude tugevnemist ning kaitseb luuhõrenemise eest. Novembrist märtsini kestab nn "D-vitamiini talv" - aeg, mil päikesekiirgus ei võimalda seda organismile vajalikku vitamiini looduslikult naha kaudu sünteesida.

Kuidas end ja teisi liigse ultraviolettkiirguse eest kaitsta

  • Päevitamisega peaksid ettevaatlikud olema õrna(tundliku) nahaga inimesed, lapsed või eakad, samuti need, kelle nahal leidub ebakorrapäraseid sünnimärke.
  • Päevitusaeg sõltub UV-indeksist, mille väärtused on esitatud Riigi Ilmateenistuse veebilehel www.ilmateenistus.ee.

Lugu ilmub koostöös Riikliku ilmateenistusega. Leia ilmateade siit.

Loe ka muude ilmariskide kohta.