Esmaspäeval Tartus toimunud konverentsil „Mahepõllumajanduse arengusuunad. Mahetoit lasteasutustes“ rääkis Itaalia eduloost lasteasutuste toitlustamises ekspert Andrea Ferrante. Itaalias serveeritakse iga päev 1,2 miljonit portsjonit mahekoolilõunat ning näiteks Rooma koolide igapäevasest 150 000 lõunaportsjonist on mahe 65%. Konverentsil osalejad leidsid, et Eestis on vaja riiklikku mahetoitu toetavat programmi, samuti peaks olema kohalike omavalitsuste prioriteediks oma lasteasutustes kvaliteetse toidu pakkumine.

„Lastele kõrge kvaliteediga toidu ja ehedate maitsete pakkumine on elementaarne, et inimene õpiks juba noores eas hindama kvaliteetset toitu,“ ütles Itaalia maheorganisatsiooni AIAB esindaja Andrea Ferrante.

„Mahetoidu laialdane pakkumine on saavutatud tänu alates 2000. aastast kehtima hakanud üleriigilisele seadusandlusele. Kohalik mahetoit on seotud meie identiteedi, traditsioonide ja kultuuripärandiga. Kõige rohkem mahetoitu pakutakse Rooma koolides, kuid palju on seda ka nt Milaanos ja Torinos. Kõige rohkem saavad õpilased mahedana süüa puu- ja köögivilju, vähemalt üks päev nädalas on lihavaba päev.“

Andrea Ferrante sõnul on toitlustuskulude kokkuhoiu põhiküsimus hästi töötav logistika, sest tooraine maksumus päevasest toidurahast on 35-50%: „Tootjad peavad organiseeruma – nii ei saa, et üks toob liha, teine porgandeid. Siin võib vaja minna logistikaeksperdi ja nõustajate abi ning just sellega saab toeks olla ka riik ja kohalik omavalitsus,“ lisas Andrea Ferrante.

Konverentsil jagasid oma kogemusi ka Eesti lasteasutused, kes juba mahetoorainet kasutavad. Rannamõisa lasteaia majandusjuhataja Mari Ellermaa rääkis, et lasteaedadel on eriti suur vastutus pakkuda tervislikku toitu, sest seal sööb laps 3 toidukorda päevas ja see paneb tema tervisele olulise aluse.

„Parim toit lapsele on mürgivaba – mahetoit. Mahetoidu soetamiseks me päeva toiduraha ei suurendanud, oleme seda tellinud võimaluste piires. Hea, kui riik ja omavalitsused soodustaksid mahetoodete kasutamist lasteasutustele. Otsused ja seadused selleks võiksid tulla riiklikult tasandilt. Inimeste teadlikkust tuleb suureneda, et kaoks nõudlus toodetele, mis lapse tervist kahjustavad.“

Selleks, et mahetoit jõuaks Eesti lasteasutustesse, peab see saama ka kohaliku omavalitsuse prioriteediks. Praegu Põllumajandusministeeriumi ja huvigruppide poolt ühiselt koostatavas mahepõllumajanduse arengukavas aastateks 2014–2020 on mahetoidu jõudmine lasteasutustesse üks kõige olulisemaid eesmärke.

Konverentsil osalejad leidsid, et mahetoidu jõudmiseks lasteasutusesse on vaja riiklikku programmi, mille abil saaks kulusid kokku hoida ja tõsta kõigi osapoolte teadlikkust. Riigi poolt oodatakse tuge näiteks nii koolituse kui ka otsese nõustamise osas.