Keskkonnaamet paneb kõigile kontsertide ja festivalide osalejatele südamele, et ka suurüritustel tuleb jäätmeid liigiti koguda, kuna jäätmete hilisem sortimine on ressursi- ja ajamahukas, vahel ka võimatu.

Suvel toimub palju rahvarohkeid suursündmusi, kus paratamatult tekib ka rohkesti prügi. Jäätmeid uuesti kasutades muutuvad need aga väärtuslikuks ressursiks, millest saab toota midagi uut. Näiteks saab plekkpurkidest valmistada uut joogitaarat või kasutada neid autoosade ja külmkappide tootmiseks. Jäätmete ringlussevõtu soodustamiseks tuleb neid liigiti koguda juba jäätmete tekkekohas, pannes taara selleks ettenähtud prügikasti ja segaolmejäätmed neile mõeldud konteinerisse.

„Kohapeal jäätmeid liigiti kogudes säilib materjalide kvaliteet selliselt, et neid on võimalik hiljem uuesti materjalina kasutusse võtta. Pannes need aga kokku toidujäätmetega, kaotavad jäätmed oma senise kvaliteedi ja nende hilisem sortimine ja puhastamine saab olema väga ressursi- ja ajamahukas, vahel ka tehniliselt võimatu,“ selgitas Dagny Kungus, Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist.

Selleks, et jäätmed jõuaks avalikul üritusel õigesse konteinerisse, peab ürituse korraldaja looma osalejatele maksimaalselt mugavad võimalused prügikastide ülesleidmiseks ja kasutamiseks. Keskkonnaamet tunnustab Metallica suurkontserdi korraldajat, kes kutsub rokihuvilisi üles jäätmeid sortima ja vastutustundlikult käituma. Samuti tunnustame Intsikurmu, Viljandi Folgi ja I Land Soundi festivalide korraldajaid, kes seisavad hea selle eest, et üritustel tarbitaks vähem ühekordseid nõusid. Näiteks lubatakse publikul võtta kontserdile kaasa oma nõud ja täita kohapeal pudeleid joogiveega.

Keskkonnaamet soovitab avalike ürituste korraldajail juba aegsasti ka ürituse sotsiaalmeedia ja veebilehe kaudu informeerida osalejaid prügikonteinerite asukohtadest ja tuletada meelde, et jäätmeid kohapeal liigiti kogudes säästame keskkonda. Samuti soovitame kasutada korduvkasutatavaid nõusid ning vältida ühekordsete plastnõude pakkumist – selle eest tänavad meid hülged, merekilpkonnad ja teised loomad-linnud, keda plast tapab.

„Ürituste korraldajad saavad luua keskkonnasäästlikud ja mugavad lahendused osalejatele, aga ülla eesmärgi saavutamiseks peavad ka osalejad omalt poolt panuse andma,“ selgitas Dagny Kungus.

Keskkonnaamet on sel suvel nõustanud suurürituste korraldajaid jäätmekorralduse küsimustes ja abistab meelsasti ka edaspidi. Täpsemat infot jagab ameti jäätmebüroo.

2020. aastast tuleb Eestis ringlusse võtta vähemalt 50% olmejäätmetest. Materjali ringlussevõtt aitab vett, elektrit ja muid ressurrsse kokku hoida. Selleks on vajalik jäätmeid liigiti koguda juba nende tekkekohas, et vältida hilisemat suurt ressursikulu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta