Tarbijakaitse- ja konkurentsipäeval tõstatusid peamise läbiva teemana info üleküllus ning teisalt infopuudus, mil tarbijad ei tea, kelle poole pretensioonidega pöörduda. Jagamismajanduse hoogustamiseks ning tarbijatele selguse huvides tuleb välja töötada põhimõtted, millest kõik ühtselt aru saaks.

  • Majandus
  • 21. september 2017
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Konverentsil tõdeti, et jagamismajandusele kui moodsat majandusmudelit ei peaks takistama. Küll aga tuleb selguse huvides kokku leppida teatud mängureeglites, mis edendaks majandust ja tarbijate heaolu. Näiteks toodi kehvade näidetena olukordi, mil jagamismajanduse teenuse tingimuste mõistmiseks peab tarbija läbi lugema kümneid lehekülgi infot. Euroopa tarbijate vabaühenduste liidu esindaja Ursula Pachl aga tõi tabavalt välja, et 30 lehekülge keerulist teksti ei anna tarbijale vajalikku teavet. Tarbija tahab lihtsas keeles saada ülevaate põhilistest. Tarbijate soovi kinnitasid ka teised esinejad.

Samaaegne info üleküllus ja puudus on tekitanud olukorra, mil üle poole Euroopa tarbijatest ei tea, kelle poole kaebustega pöörduda – kas seadusest tulenevad tarbija õigused kehtivad või polegi õigust kellelegi esitada nõuet. Antonia Fokkema Euroopa Komisjonist tõi välja, et tuleks kokku leppida mõistetes ja nende tähenduses. Kolm-neli aastat tagasi tähendas jagamismajandus mingite asjade jagamist väikses ringis, näiteks naabrid kasutavad ühiselt ostetud muruniidukit, sest enamuse ajast seisev niiduk on mitme pere peale soodsam osta ja ülal pidada. Sellisel juhul ei ole regulatsiooni vaja. Täna sekkuvad jagamisse ka kolmandad isikud ehk platvormid, kelle vahendusel on taolisi tehinguid võimalik sõlmida. Seega on naabrisuhtest välja kasvanud teenused, mille ulatus väljub naabruskonna piiridest. Selline uus raamistik nõuab mõiste uut sisustamist ja põhireeglite vormistamist.

Aruteludes ja ettekannetes tõstatus ka vajadus andmete kasutamise ja kaitsmise temaatika. Online-kauplejatel on oma tarbijate kohta olemas võimas infokogum ning tarbijatel on õigus eeldada, et nende andmeid ei kuritarvitataks ja tehingud oleksid läbinähtavad.

Üha enam oluline on vältida tarbijate diskrimineerimist algoritmide põhiselt, mis ühelt poolt on väljakutse järelevalveasutustele, kel on vaja turuolukorra jälgimiseks tõsta oma kompetentsi. Teisalt soodustab asukohapõhise piiramise vältimine majandust ning annab kohalikule väikesele firmale võimaluse kasvada suureks üleilmseks ettevõtteks.