Tee Leo Laanetu juurde oli minu jaoks pikk mitu aastat. Jutud endisest Kolga abimetsaülemast olid nii ja naasugused. Lõpuks tahtsin ise minna kogema kas mees on siis nii või naasugune.

Minu jõudmine majaukse taha ühel sügisel tõi vana mehele sära silmadesse ja jutu huultele. Harva, kui tal keegi külas käis. Suisa esimest korda elus kui keegi külas käis. Ja esimest korda elus tuli keegi ilma töö või külajututa tema juurde.

Vana mees rääkis hakatuseks mulle loo julgest isametsisest. Metsisekukk, kes metsateel kõndis, laskis teda mõne sammu kaugusele ja ei lennanudki ära. Lugu hullust metsisest oli kui raamatust leitud. Ise ma metsisemehena sellist metsist elus veel kohanud ei olnud. Vana mehe jutt kõlas raamatuna, mida edaspidigi lehitsema tahtsin minna. Ja seda ma aina ja aina tegema hakkasingi.

Kolga, sügiskuu, 1995.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!