Külmas lehekuus otsisin uut südamesooja. Viitna Pikkjärve kaldal jalgupidi vees oleva Allveemaja uks oli lahti ja mine tea, mida või keda sealt veel leida võib, arvasin ma...
- Marek Vahula lood
- 5. august 2019
Seal askeldas üks üksildase varjuga musklis mees - Karmo Maasik. Allveeorienteerujaks kui sündinud, pakkus ta praekartuelid, mis mulle ka sooja andsid. Laenatud paadiga lugesin järve pardid kõik kokku ja kahe mehe varjud samuti.
Leitud algus viis mind allveeorienteerumise maailma. Saingi seal mitmeks aastaks külaliseks, kus üksi keset seda maailma end hästi tundsin.
Üksildastest kujudest sünnib vahel see sõprus, mida üksinda kusagilt ei leia. Ja selliseks see suhe hilisema maailmameistri ja Lahemaa jüngri vahel kujuneski.
Karmo oli järve hea saadik ja leidis sinna tee juba sii,s kui teised veel linnas treenisid. Ehk see teda teistest paremaks tegigi ja maailmameistriks sünnitas.
Parim tema vari olin mina. Kahe varju maailm sünnitas minu elu suurima sportlasarmastuse maailma, kus vaid otsides üksteist leitakse.
Viitna, lehekuu, 1992.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
