Uuest aastast kehtima hakanud jäätmeseaduse muudatus vähendab bürokraatiat jäätmete vedajatel ja ohtlike jäätmete käitlejatel. Senisest karmimad nõuded hakkasid kehtima aga jäätmete ladustamisele.

Kui varasemalt kehtinud seaduse alusel pidi ettevõte ohtlike jäätmete käitlemiseks taotlema eraldi ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ning seejärel veel jäätmeloa, siis nüüd piisab, kui ettevõte esitab ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks vaid keskkonnaloa taotluse. Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Dagny Kungus ütles, et kui eelnevalt võis litsentsi ja jäätmeloa saamiseks kuluda kokku kuni 6 kuud, siis nüüd on see võimalik saada 3 kuuga. Vähenevad ka menetlusega seotud kulud seniselt 610 eurolt 350 euroni.

„Jäätmevedajate jaoks väheneb taotluste menetlemise aeg kolme kuu asemel ühe kuuni, kuna jäätmeloa andmise asemel registreeritakse ettevõtja tegevus ühe kuu jooksul. Lisaks on registreerimine jäätmekäitlejatele tasuta, varem tuli jäätmeloa taotluse menetlemiseks tasuda riigilõivu 350 eurot“, selgitas Kungus.

Alates sellest aastast tuleb ettevõtetel, kes taotlevad õigust jäätmete ladustamiseks,   esitada ka finantstagatist tõendav dokument. Finantstagatis peab katma kõik ladustatavate jäätmete käitlemise kulud. Ettevõtetel, kellel on juba praegu kehtiv luba jäätmete ladustamiseks, peavad tagatist omama hiljemalt 01.01.2021.

„Muudatuse eesmärk on vähendada juhtumeid, kus seisma jäänud jäätmete koristamise eest peab tasuma maa omanik, riik või kohalik omavalitsus,“ ütles Dagny Kungus.

Tema sõnul on ekstreemseim näide tuua Tallinnast, kus reformimata riigimaale ebaseaduslikult viidud jäätmete likvideerimiseks tuleb nüüd riigil, kui maaomanikul, tasuda 4,2 miljonit eurot. Uuest aastast nõutud tagatis peab katma jäätmete käitlemise kulud juhul, kui ettevõte satub raskustesse ning jätab jäätmed käitlemata.

Täpsem info finantstagatise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta