Kanamuna on kliimamuutuse takistamise seisukohalt parim loomse valgu allikas, selgub Rootsi teadlaste värskest uurimistööst, kirjutab Arni Alandi Rohelises Väravas.

Rootsi Toidu- ja biotehnikauurimisasutuse SIK teadlased uurisid munatootmise keskkonnamõju kanasöödaks kasutatavate taimede kasvatamisest munade poekassase jõudmiseni.

Uurimistöös jälgiti kahte Lääne-Götalandi kanalat, kus ühes olid kanad puuris ja teises vabapidamisel. Kanalate kasvuhoonegaasiheide ja energiatarbimine leiti olevat väike, eriti loomaliha tootmisega võrreldes.

Praeguste tootmismeetodite juures läheb kaotsi palju jõusööta, mille tarvitamist võiks tõhustada, kinnitab uurimisrühma juht Ulf Sonesson ajalehele Dagens Nyheter. Teine võimalus protsessi veelgi keskkonnasõbralikumaks muuta on parandada kanasõnniku kasutamist.

Kana kaalub keskmiselt poolteist kilogrammi, kuid jõuab muneda ligi 20 kg mune, enne kui ise pannile rändab. Iga muna kohta sööb kana muna kaalust umbes kaks korda rohkem sööta.

Allikas: Soome rahvusringhäälingu YLE uudisteportaal
http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id=9613