Me elame klikkide ajastul. Me elame suuresti kollase ajakirjanduse ajastul. Klikke aitavad koguda kõige paremini pealkirjad, mis on sõnastatud erakordselt või siis puudutavad inimeste taluvuse piire või õhutavad eelarvamusi. 

Mis tooks veel paremini lugejaid kui vana hea teemakäsitlus „mehed on lollid, naised on rumalad“ või arutelu „paksud on haiged ja koledad“. Lisame veel juurde paar "neegrite" teemalist artiklit, paneme pealkirja sõna „seks“ või staari-tiitli, pealkirjastame jaburalt mõne persooniloo noorukese arvajaga pensionäride teemal ja ongi tulemuseks kirjatükid, mida loetakse ja tihti ka sotsiaalvõrgustikes jagatakse. Sinna kõrvale kõikvõimalike staarikeste toiduvalmistamise teemad, näitlejate poeskäikude teemad ja loomulikult arutelud, kes kellega eelmisel nädalal käis ja mida seljas kandis.

Milles on probleem? Igale sellisele loole on ju oma lugeja, igale teemale oma huviline. Paraku me elame väga suure infomüra sees. Uudiseid tuleb meile kõikvõimalike viisidega, igast võimalikust kanalist. Kõigega ei jõua me nagunii kursis olla. Me peame tegema valiku!

Me saame kerge vaevaga olla nii valimatud infoõgardid kui kvaliteetsemate uudiste nautijad. Kõik sõltub meie enda lugemisotsustest. Me ise valime, kas sööme restoranis või lepime kiirtoiduga.

Kui põhjalikumalt järgi mõelda, siis kolletuva või eelarvamusi provotseeriva info järjepidev tarbimine polegi nii ohutu ja lõbus, nagu esmapilgul paista võib.

Esiteks, kinnistuvad teadlikult lugejate piire kompivate klikilugudega inimestesse valearvamused ja hirmud. Kui artikkel räägib vägagi tunnustavalt näiteks sellest, et populaarne näitleja on saanud kergelt lahti rohketest beebikilodest ja teinud seda kahe kuu jooksul, siis leiavad kirjeldatud nipid alati järgijaid, ükskõik kui äärmuslikud nad ka pole. Need emad, kes ei taastu sedavõrd kiiresti, tunnevad ennast saamatutena, eriti kommentaare lugedes.

Või kui artikkel nimetab aasta halvimaks riietujaks inimest, kes kannab igati puhtaid, kenasid riideid, mis kahjuks kuuluvad eelmisesse moeaastasse või on kombinatsioonina natuke veidrad, siis saavad toetust arusaamad, et kanda kõlbab vaid uut rõivast ning massist ei tohi erineda.

Kui aga noortele suunatud infokanal kajastab uudist, et Prantsusmaal kaalutakse tudengite hindamisel kehakaalu arvestamist, siis selline lähenemine on minu meelest lausa kurjast. Sarnaste artiklite näiteid oskab igaüks tuua.

Me võtame eelarvamusi omaks märkamatult ning nii võimegi avastada, et sõber, kes meile veel hiljuti vahva tundus, seda täna enam pole. Miks? Sest oleme äkitselt  avastanud, et ta kannab valesid rõivaid ja on valest rahvusest või valest soost. Või on sõber hoopis kole, kuulab valet muusikat ja ei jälgi ainuõigeid ilutavasid.

Mitte kõik meist ei hiilga eelarvamuste suhtes enesekriitikaga ning ei oma analüüsimise oskust. Me võime ka iseendas kahtlema hakata. Eriti vastuvõtlikud kahtlustele on lapsed ja teismelised.

Teiseks, inimesed harjuvadki lõpuks lugema sügavama mõtteta lugusid. Kui lugeda päevast-päeva, mida sööb nõid Nastja, mida arvab ilulõikustest strippar Marco, kellele naeratas Justin Bieber, kus käisid seltskonnastaarid Tipp ja Täpp, siis tekib võõrandumine elu tegelikest teemadest.

Selline meedia ei toida vaimu, vaid teeb mõttelt laisaks. Nii harjumegi lappama tühjast-tähjast pajatavat uudisvoogu ja eluliselt olulised teemad jätame lugemata. Eluline nõuab ju süvenemist ja kaasamõtlemist, mida infomürast väsinuna keegi enam teha ei viitsi.

Kolmandaks, mõttelaisale lugejale on lihtne edastada teadlikult valeinfot või siis vigaselt tõlgitud lugusid, mis üldistatakse valeinfoks, sest selline lugeja ei ole oma kriitikameelt treeninud. Selline lugeja loeb kõike, mis pole liiga keeruline, mis ei nõua liigset mõtlemist ning võtab edastatud hoiakud kriitikata omaks.

Kas sina eelistad olla oma mõteteta ja kriitikameeleta tuim lugeja? Mina küll selline olla ei taha!

Kas meil on võimalik saada paremaid lugusid? On. Selleks peame ise olema targemad valijad. Meediakanalid muudavad ennast vastavalt klikkidele. Tahad paremat ajakirjandust -  hakka lugema paremaid artikleid, valima kvaliteetsemaid kanaleid.

  • Hinda ennast ja loe sagedamini vaimu värskendavat, kaasamõtlemisele kutsuvat või harivat teksti. Küsi endalt: "Mida arvan mina?"

  • Olgu Paris Hiltonil uus auto või ameeriklannade suurmoeks kubemeparukad, loe sina parem seda, mis sinu igapäeva elu puudutab.

  • Vali infomürast teemasid, mis aitavad sul eluga kursis olla, mitte ei tee sind päris elu suhtes tuimaks.

  • Õpi ära tundma vaid klikkide saamise nimel kirjutatud provotseerivaid lugusid. Ära lase ennast klikilugudel õnge võtta. Õpi mitte närvi minema ja ennast mitte halvasti tundma. 

  • Julge olla oma peaga mõtlev ning kriitiline loetu suhtes!  Ole just selline nagu sa oled, ära kahtle endas.

  • Võid ka ise lugusid kirjutama asuda ning anda kodanikuajakirjanikuna oma panuse.