Täna tutvustati Maaeluministeeriumis INTERREG Läänemere piirkonna projekti, mille tulemused näitasid, et merekarpide kasvatamisega on võimalik Läänemere keskkonnaseisundit parandada.

  • Veemajandus
  • 17. aprill 2019
  • Foto: Karbikasvatus köiel. Eesti Mereinstituut

„Merevetikate ja -karpide kasvatamist kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivat vesiviljelust peetakse oluliseks sisendiks keskkonnahoidlikku majandusse. Selle tegevuse perspektiivikus on välja toodud mitmetes Euroopa Liidu keskkonnakaitse valdkonna seadusaktides ja me pöörame säästvale merevesiviljelusele suuremat tähelepanu ka põllumajanduse ja kalanduse arengukavas,“ ütles Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann. „Samuti soovin rõhutada, et kuivõrd peame merevesiviljelust suurte tulevikuvõimalustega valdkonnaks, oleme Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudilt tellinud kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamise,“ lisas Tiidemann.

„Merekarpide ja vetikate kasvatamisega on võimalik merekeskkonnast välja tuua suur hulk toitaineid ning selle kaudu parandada Läänemere keskkonnaseisundit,“ kommenteeris projekti tulemusi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta. „Kuigi karbikasvatus on Läänemere piirkonnas väga uus tegevusharu, siis ette on näidata ka edulugusid nagu Kieli farm Saksamaal ja Sankt Anna karbikasvandus Stockholmi lähistel.“

„Vesiviljelus on praegusel ajal üks suuremaid Euroopa Liidu sinimajanduse kasvu võimalusi, millega üritatakse paralleelselt saavutada nii majanduslikke- kui ka keskkonnaeesmärke. Sellest tulenevalt on Eestis vaja suurendada investorite usaldustunnet merevetikate ja karbikasvanduse valdkonnas. Samuti tuleb merevesiviljeluse rakendamiseks leida koostoimelisi lahendusi nagu merekarpide kasvatamine kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude maandamiseks,“ selgitas Kotta.

Lisaks näitasid projekti tulemused, et karpide saagikus Läänemere farmides ei erine oluliselt ookeanivee farmide saagikusest ning tootmiskulud ei ületa tulusid. Kohalikud merekarbid on puhtad ega sisalda inimestele ohtlikke mürkaineid. Siiski, kuna karbid kasvavad ookeanis suuremaks kui Läänemeres, siis on tarbekas Eesti merekarpe kasutada peamiselt kala-, looma- või linnusöödana. Eelnevalt töödelduna on võimalus karpe kasutada ka inimtoiduks.

INTERREG Läänemere piirkonna programmi projekti pealkiri on „Toetades Läänemere sinimajanduskasvu – suuremastaapsete jätkusuutlike karbikasvatuste rajamine reostuse eemaldamise eesmärgil (Baltic Blue Growth)“. Algatuse käigus võetakse Läänemere piirkonnas kasutusele uusi mereressursse ning luuakse innovaatilisi mereprodukte. Käesoleval aastal algas INTERREG projekt GRASS, mis keskendub peamiselt merevetikate kultiveerimisele.

Projekti koordinaatoriks Eestis on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, assotsieeruv partner on Maaeluministeerium ja partner Keskkonnaministeerium.

BBG projekt.

GRASS projekt.